Ma olen juhusuitsetaja: Keda sa lollitad?

Libe tee juhusuitsetajast suitsetajani, kes teeb kaks pakki päevas…

Sa oled kusagil peol, kui ühtäkki tunned tugevat sigaretisuitsu lõhna, mis tuleb ühe su sõbra poolt, kes astus lihtsalt selleks õue, et „hingata värsket õhku“. „Ma ei teadnudki, et sa suitsetad!“ avaldad sa üllatust. „Ma ei suitsetagi“ lükkab ta kohe süüdistused eemale. „Ma suitsetan ainult ühe või kaks, kui ma väljas käin. Tegelikult ka, ma olen selline pühapäevasuitsetaja.“

Taoline olukord on tavaline. Me teame kõik suitsetajaid, kes „ei suitseta“. Kas need inimesed on sügavas eituses, valetavad või lihtsalt häbenevad tunnistada, et neil on harjumus teha midagi, mida ühiskond aina enam maha laidab? Vastuseks on, et mitte ükski neist. Nad tõepoolest ei taipa, et nad võivad suitsetamisest olla sama sügavas sõltuvuses kui mõni ahelsuitsetaja. Kuid mis veel hullem – käies mööda seda libedat rada võib neist aja möödudes saada ahelsuitsetaja, kel on just need tervisemured, mis käivad selle kurva harjumusega kaasas. Sul on võimalus kaitsta oma sõpru, või kui sa tundsid selles näites ära iseend, siis võid sa aidata ka iseennast.

Vastavalt tehtud uuringutele, on alates 2008 aastast USAs suitsetamisega seostatud 443000 surma. Krooniline haigus, emfüseem, on pea eranditult suitsetajate haigus, mis tekib kuna suitsetamine kiirendab ensüümi tegevust, mis omakorda lõhub vaheseinu kopsualveoolides. Sigarettide suitsetajatel on ka suurem tõenäosus südamehaiguste, kõrgvererõhutõve, insuldi, Alzheimeri tõve ja teiste tõsiste krooniliste, kui mitte surmavate haiguste tekkele. Suitsetamine rikub muuhulgas ka nahka ja kortsud tekivad ebavajalikult varajases eas.

Massachusettsi Meditsiinikooli teadlase dr. Joseph DiFranza sõnade kohaselt, peavad end juhusuitsetajaks need, kes: 1. suitsetavad vähem, kui 5 sigaretti päevas; 2. ei tunne vajadust suitsetada iga päev; 3. tunnevad, et suudavad suitsunälga kontrollida. Siiski väidab ta, et sellist asja nagu tõeline juhusuitsetaja ei ole olemas. Kuigi nad võivad suitsetada harvemini ja ehk suitsetavad vaid paar suitsu korraga, ei kontrolli nad olukorda.

Juhusuitsetajad arvavad, et nad kontrollivad olukorda, sest suudavad suitsetamata olla ühe, paar, viis või isegi seitse päeva järjest. Siiski, tegelikult selle suitsuvaba aja jooksul, hoolimata selle pikkusest, on suitsetajas kasvamas nikotiininälg ja vastupanu väheneb, kuni nad lõpuks selle sigareti ka süütavad. Nad on sunnitud süütama, olgu see sigaret pommitud mõnelt suitsetavalt sõbralt või siis leiavad selle pakist, mis on ostetud nädalaid tagasi ja tallele pandud. DiFranza usub, et just see „autonoomia kaotus“ ongi võtmeks, et mõista, kuidas saab tihti juhusuitsetajast veendunud suitsetaja.

Paar sigaretti nädalas ei pruugi tunduda eriti kahjulikuna. Inimesed, kes peavad end juhusuitsetajaiks, lohutavad endid teadmisega, et suitsetamise kahjude uuringud on läbi viidud suitsetajate seas, kes on raskekujulised suitsetajad- need, kes teevad umbes paki päevas. Kahjuks tunnetavad paljud (kui mitte enamus) juhusuitsetajad, et see aeg, mil suudetakse mitte suitsetada hakkab aina vähenema. Esialgne ilmaoleku aeg võib olla nädal või rohkemgi, kuid, mida enam suitsetatakse, seda lühemaks see aeg jääb.

Miks ei suuda juhusuitsetajad jäädvustada enda rutiini – suitsetada vaid korra nädalas? Sest aju muutub väga kiiresti nikotiinimõjude suhtes tundlikuks, kuna nikotiin mõjutab dendriitide tihedust aju piirkondades, mida seostatakse sõltuvusega. Ka üks sigaret võib seda protsessi alustada. Just teismelised on eriti tundlikud nikotiini mõjudele ajus. DiFranza avastas, et 10% uuritud noorukitest, tekkis soov süüdata järgmine sigaret kõigest kaks päeva peale oma elu esimese sigareti süütamist. Mida enam suitsetati, seda kiiremini kadus ka autonoomia. Nende teismeliste tõenäosus muutuda täiskasvanuna raskekujuliseks suitsetajaks, kes suitsetasid 12 aastaselt kaks sigaretti päevas, kasvab 174 kordselt. Just eriti teismelised tüdrukud on eriti haavatavad varajase suitsetamise mõjudest.

Arvad sa jätkuvalt, et oled vaid pühapäevasuitsetaja? Vasta ausalt ja testi ennast (või kedagi lähedast). Kas ma olen nikotiini lõksus?

1. Oled sa kunagi üritanud suitsetamisest loobuda, kuid ebaõnnestunult?
2. Kas sa suitsetad sellepärast, et suitsetamisest loobumine on raske?
3. Oled sa kunagi tundnud, et sa oled tubakast sõltuvuses?
4. Oled sa kunagi kogenud tugevat soovi suitsetada?
5. Oled sa kunagi tundnud vajadust suitsetada?
6. Kas mittesuitsetamine kohtades, kus see keelatud on, on sulle kunagi probleeme valmistanud?

Kui sa ei ole mingi aja suitsetanud, kas…
7. keskendumine muutub raskemaks?
8. sa muutud kergemini ärrituvaks?
9. sa tunned tugevamat vajadust ja soovi suitsetada?
10 sa tunned end närviliselt, rahutult, ärevalt?

Kui sa vastasid kasvõi ühele küsimusele jah, osutab see, et sa oled nikotiinist sõltuvusse jäämas.

DiFranza meeskond usub, et nikotiinisõltuvus areneb etappidena. Alguses, ei tunne mingeid võõrutusnähtusid. Teises etapis, nimega „tahtmine“, kogeb suitsetaja õrna suitsusoovi, kuid see pole talle painav. Kolmandas staadiumis, „iha“, on suitsetajal raske suitsusoovi tekkel suitsetamisele mitte mõelda. Neljandas etapis, „vajadus“, tunnetab suitsetaja, et ei suuda suitsuta normaalselt funktsioneerida. Viimases staadiumis olevad suitsetajad suitsetavad keskmiselt 14 sigaretti päevas. Siiski, kui nende ilmaoleku aeg väheneb 21 minutile, nagu selleks soodumus on, võib nende päevane sigarettide arv kasvada kahele pakile päevas. Suitsetajad ei mõista kui sõltuvuses nad tegelikult on, seni, kuni nad jõuavad kolmanda või neljanda staadiumini. Jõudes selleni, ei suuda nad olla päevagi suitsetamata.

Sul võib olla ettekujutus, et juhusuitsetajatel on suitsetamisest loobumine igapäevasuitsetajatest lihtsam, kuid tagasilangus on nende hulgas täpselt sama tihe, kui neil, kes suitsetavad tihedalt- 90% naaseb suitsetamise juurde peale loobumisüritust.

Kui sa ikka veel uskusid müüti juhusuitsetajast, siis loodan, et see artikkel veenis sind vastupidises. Esimeseks sammuks muutumise suunas on teadvustamine, et kui sa oled ka kõige leebem pühapäevasuitsetaja vorm, siis aju võib muutuda ja sa võid sõltuvusse jääda.

Allikas: psychologytoday.com