Avaleht » Meetod  »  Õnnestumisprotsent

Õnnestumisprotsent

Mida sa peaksid teadma õnnestumisprotsentide kohta?


Umbes 80% loobujatest üritab suitsetamisest loobuda omapäi, ilma välise abita. Kuid uuringud on näidanud, et vaid 3-5% on aasta möödudes ikka veel tubakavabad. Enamus ei pea nädalatki vastu.

Kas abi kasutamine tõstaks õnnestumise võimalusi? Kui 80% üritab maha jätta omapäi, siis kui suurel osal sellest ülejäänud 20%, kes kasutab kõrvalist abi plaastrite, nätsude või mõne muu meetodi näol, õnnestub suitsetamine maha jätta? Sellekohase info jälile jõudmine on keerulisem kui võiks arvata.

Kui sa oled külastanud mõnd levinud suitsetamisest loobumise meetodi kodulehte, siis oled tõenäoliselt märganud, et õnnestumisprotsenti on VÕIMATU tuvastada. Tuuakse välja küll mingid kõrged numbrid, kuid mitte ühtegi infokildugi sellest, kuidas see avastatud on. Kas sa oled kunagi mõelnud, miks see nii on? Kas võib põhjus peituda, et see protsent on teadmata, või on siin mõni muu seletus?

Noh, uuringuid on ju tegelikult tehtud, selles ei ole kahtlust. Hoolimata, et nad ei avalda uuringuid endi kodulehtedel, on õnneks olemas internet. Vastavalt Cochrane’s Review of Abstracts koduelehele, mis on iseseisev veebileht, mis analüüsib tõenduspõhist meditsiini, on läbiviidud

• 24 akupunktuuri uuringut suitsetamisest loobumiseks (nõelravi/laserteraapia)
• 53 uuringut kasutades antidepressante (peamiselt Zyban või Wellbutrin)
• 9 hüpnoosi uuringut
• 132 nikotiini asendusravi uuringut (närimiskumm, plaaster, imemistabletid jne.)
• 3 Chantix / Champix uuringut.

Nagu sa näed, võib leida küllaldaselt andmeid. Küsimus on – miks nad neid ei avalda? Miks ei ütle nikotiini sisaldava plaastri tootja tarbijale otse, kui suur on tema tõenäosus plaastriga suitsust loobumisel? Kas nad varjavad midagi? Kuna tegu on tõesti tõenduspõhiste uuringutega, mida on refereeritud, siis on need ju avalikud ning ajakirjades avaldatud.

Üritame näha puude tagant metsa


Teadlased avaldavad väga harva tegelikke õnnestumisprotsente sellisel moel, et ka lihtne inimene tänavalt neid mõistaks (mis on tegelikult veider, sest selle arvutamine ei ole üldse nii keeruline). Enamjaolt võrreldakse õnnestumisprotsente platseeboga ja näitavad erinevust kui tõenäosuskoefitsenti (TK). Seega, kui ravi on platseebost kaks korda efektiivsem, antakse talle TK tähistus 2. Kui ravi on platseebost kaks korda vähem efektiivne antakse selle TK tähiseks 0,5.

Öeldakse, et platseebo kahekordistab ravi tulemuslikkust. Seega, kui sa annaksid ühele grupile platseebo ja teisele ei annaks midagi, siis kõigi eelduste kohaselt peaks platseebot tarvitanud grupi tulemused olema kaks korda paremad (platseeboefekt).

Seega, kui me eeldame, et kui nende, kes ei kasuta mingit kõrvalist abi, õnnestumisprotsent suitsust loobumisel on 3-5% (see number on omaks võetud kõigi poolt, kes aitavad inimesi suitsust loobumisel), siis kasutades platseebot, on tulemus kaks korda parem – umbes 6-10%. Pidades seda numbrit meeles, vaatame erinevate suitsust loobumise meetodite õnnestumisprotsente.

Järgmiseks vaata erinevate meetodite õnnestumisprotsente. Selleks vajuta SIIA.