Avaleht » Tagasiside  »  Klientide tagasiside

Klientide tagasiside

Õnne, Tallinn (suitsetanud 30 aastat 30 sigaretti päevas)

Tere!

Ongi nädal möödas ja olen õnnelik mittesuitsetaja.
See süsteem tõesti toimib, tänud teile.
Loomulikult on mul olnud nõrkushetki, aga sain neist üle.
Loodan edasi mittesuitsetaja olla!

Aavo, Tartu (suitsetanud 26 aastat 3 pakki päevas)

Aitäh, et andsid mulle mu elu tagasi. Aavo

Angeelika, Tartu (suitsetanud 12 aastat 20+ sigaretti päevas)

Tere Henry! Aitäh, et oma hoolealuseid meeles pead!
Jah, mul läheb tõesti päris hästi – täna alles teine nädal,aga hakkan kohati juba unustama. Muidugi on enesele juhiste meenutamine vajalik, aga see pole sugugi raske, kõik kulgeb rahulikult ja leebelt. Suitsudest vabanenud raha eest ostan endale värsket ja tervislikku toitu, et kiiremini taastuda. Ühesõnaga – aitäh veelkord – ilma sinuta oleksin vist eluaegseks jäänud, aga nüüd olen väga õnnelik, pereliikmetest rääkimata… Soovin sulle edu ja et üha rohkem suitsetajaid leiaks sinu juurde tee!
Annika.

Mare, Hiiumaa (suitsetanud 25 aastat 20 sigaretti päevas)

Tere!

Ja ongi möödunud 1 aasta sellest,kui käisin sinu seminaril ning peaks veel toonitama,et üks suitsuvaba aasta. Ega ma tegelikult väga ei uskunud,et sellest päevast ongi kõik. Ja pean tunnistama,et mingi hetk käib veel praegugi selline tunne,et nüüd on suitsutegemise koht. Õnneks on need tõesti hetked ja ei nõua pikemat pühendumist. Loodan kogu südamest,et see ka nii jääb. Kas on selle ajaga ka muutusi? Ma arvan,et on.Tunnen,et jaksan nagu rohkem ja mis kõige peamine,tunnen,nagu suudaksin ma palju rohkem asjadest rõõmu tunda ja siiralt naeratada.Igal juhul olen ma õnnelik,et sinu seminaril käisin ja aitäh sulle selle eest,et sellega tegeled.

Palju edu soovides,

Mare Hiiumaalt

G.P., Tallinn (suitsetanud 10 aastat 20 sigaretti päevas)

Tere!

Täna pärastlõunal, umbes kella poole 4 paiku saab 2a, kui ma olen mittesuitsetaja!

Kuigi olen igasugustes asjades VÄGA skeptiline ja ka Allen Carri seminarile suundudes ma sellesse väga ei uskunud, on see siiski oluliselt mu elu muutnud.
Väljudes hoonest, kus seminar toimus ei olnud ma kindel, mis edasi saab. Ei saanudki midagi- no vähemalt ühtegi suitsu ei saanud. Tänaseni ja edaspidigi. Järgmisest päevast alates olen samamoodi viibinud suitsetajate seltskonnas ja nn “suitsuputkades” ning kummalisel kombel ei ole mind see häirinud. Samuti ei ole ma soovinud enam ise suitsu ette panna. Milleks? Mida see paremaks teeb?
Olen tagasi saanud lõhna ja maitsetaju. Paljud toidud, mida ma varem ÜLDSE ei söönud, on kummalisel kombel paremini maitsema hakanud ja tunduvad isegi päris head.
Ma tunnen ennast tervemini, paremini. Tunnen, et olen targem. Targem kui teised, et selle otsuse tegin. Olen püüdnud ka oma tuttavaid meelitada suitsetamisest loobuma. Olen õnnelik, et paljudel kordadel on see ka õnnestunud. Ma naudin seda, et ma ise, mu abikaasa ja ka paljud mu tuttavad on muutunud mittesuitsetajateks.
Tuleb tõdeda, et selle aja jooksul on olnud kordi, kus olen mõelnud “jah, siin ma tegin suitsu”, “nüüd ma oleks suitsu teinud” või “kuidas suitsetaja sellesse suhtuks”. Samas ei ole ma sellele mõtlema jäänud liiga pikalt ja see ongi vaid üks uitmõte, ilma mingisuguse tungiva soovita või kahetsusega.

Aitähh Henry, aitähh Allen Carr, et te teete selle võimalikuks.

Ja raha, mis mittesuitsetajana kokku saab hoida on väikseim rõõm kogu sellest uuest elust!

Kogu eelnev jutt palun korrutada kahega, kuna samast päevas on mittesuitsetaja ka mu abikaasa.

G.P.

Õnne, Tallinn (suitsetanud 30 aastat 30 sigaretti päevas)

Tere Henry,
Premeerisin ennast ilusa kalli käekotiga. Asi edeneb.
Suitsunälga kui sellist ei ole,
Käin rahulikult teistega suitsupausil (ilma suitsuta),
Lihtsalt see vist võtab veel aega, kuidas suitsupausi suitsuvabalt sisustada.
Parimat!

Piret, Tallinn (suitsetanud 14 aastat 15-20 sigaretti päevas)

No elu on tõeliselt suurepärane ilma selle probleemita.
Seda Mari ja Arthur (mõlemad jätsid suitsetamise eelnevalt seminaril) rääkisid, et raske on sõnadesse panna ja peab ise kogema. Olen nõus, kuigi nad väga püüdlikult üritasid mulle oma emotsioone ja vabaks olemist edasi anda, kuid jah seda peab kogema. Enne ei jõua see päris sinuni ja nüüd saan aru kõigest. Ma olengi mittesuitsetaja ja mis eriti huvitav on, et veider tundub mõelda, et üldse suitsetasin. Mul isegi ei tule meelde see, kuigi suitsetajaid on mu ümber ikka veel liiga palju, kui nüüd sellele mõelda .

Soovitan seda kõigile, kel mure

Tänan Sind Henry

Tagne, Tartu (suitsetanud 12 aastat keskmiselt pakk päevas)

Seminaril sai pühalikult kinnitatud, et kirjutan Sulle tagasiside. Seminar toimus 26.11.2011

Miks just nüüd? Sest üks tuttav hakkas ühel istumiselt rääkima, et kuule sa ka ju suitsetasid. Minu esimene reaktsioon oli, et ta ajab mind kellegagi segi ja siis ta seletas edasi, et tal on nagu meeles, et me tavaliselt sõbrannaga koos läksime seltskonnast ära ja nüüd ta vaatab, et sõbranna käib üksi “pause” tegemas. Tuli mulle ka meelde, et tõesti, olin suitsetaja jah.

Ja see ongi põhjus, mittesuitsetajaks taas saamine ja mittesuitsetajana elamine on nii lihtne, et mul läheb labaselt meelest, et olin kunagi suitsetaja.

Peale seminari oli seda suitsunälga paaril õhtul umbes 30 min kokku – nimekirjast oli abi . Magada ka ei saanud korralikult 1 nädala ja see oli kõik. Järgmisest nädalast ma ei mäletanud, et olen suitsetaja olnud. Tabasin ennast mõttelt, et huvitav, miks inimesed suitsetavad, prooviks ka… Kaal ei tõusnud, närvilisust ei olnud ja vaba aega ka ei tekkinud .

Ma nüüd ei hakka isegi pattu varjama….olen teinud 1 suitsu eelmise aasta lõpus ja nädal peale seda oli järgmine seltskondlik suitsetamine ja siis sain 1 mahvi tõmmata kui kopsud arvasid, et nemad kolivad teise kohta elama, oi seda köha ….enam ei taha proovida ka. Mul selline kogemus varasemast puudus….ma hakkasin kunagi suitsetama, ei mingit köha ei mingit paha olla. Aga nüüd on kadunud ka see mõte, et prooviks, mis nad sellest suitsust leiavad….. Ja seda üllatavam oli kui nüüd keegi tuletas meelde, et sa suitsetasid ju kunagi

Ühesõnaga olen siiani veendunud, et seminaril käimine oli mu elu üks targemaid otsuseid. Ja ju siis see sisikonna välja kohimine oli vajalik, et saada imelikest mõtetest ka lahti

Suured tänud!
Tagne

Evelin, Tallinn (suitsetanud 20 aastat keskmiselt pakk päevas)

Tere Henry,

Aitäh Sulle! Aega võttis mis ta võttis (käisin kolmel seminaril) aga nüüd tunnen ennast kui mittesuitsetaja ja isegi kõige stressirohkem olukord ei pane mind mõtlema sellele, et võiks suitsu teha. Ma ei oleks uskunud, et ka nii võib elada 🙂

Olen oma mehele suureks eeskujuks 🙂 ja ta tuleks ka nüüd Sinu seminarile Tallinnasse.

Tähte, Tallinn (suitsetanud 40a 2 pakki päevas)

Kulla hea Henry!

Ei oska sõnadesse pannagi kogu seda tunnete ja tundmuste spektrit, mis alates pühapäevasest kursusest on meeltes sündinud!
Põhiline on siiski see ime, et suutsid teadvust suunata. Ongi võimalik elada ilma suitsetamata!!!!!
Jah, on raskeid hetki küll ja harjumuspäraseid olukordi, kuid sinu sõnad veel helisevad kõrvus ja tänane kiri tuli ka nii heal ja õigel ajal ning annab tuge juurde.

Henry, ma olen lõpmata tänulik!
See ikka on imeline ja uskumatu meetod! Tervitused ka Allen Carrile!
Edaspidi üritan kõiki oma sõpru sinu kursusele suunata.

Tänan väga ja soovin sulle jätkuvat edu, Henri!
Oled oma ametis väga hea!

Kallistades!
Tähte

Anne, Otepää (mai 2013)

Tere Henry. Nüüd on sellest juba 3 nädalat möödas kui olen mittesuitsetaja. Käisid meil Otepääl vineeritehases seminaril. Arvasin algul,et ei vaja seda loengut. Ütlesin seda ka oma meistrile,, et mulle pole vaja ajuloputust,suudan suitsust loobuda ka ise,olen seda varemgi teinud!,, Kuid uudishimu oli see,mis ajas mind sellele loengule ja pean tõdema,et ma ei kahetse ,et läksin . Ausalt öeldes poleks ma suutnud nii kergesti loobuda. Ootasin peale seminari,et nüüd läheb raskeks ,tuleb hakata rasket võitlust pidama ,kuid ei midagi,läks valutult,polnud suitsu nälga ,ei hakanud vahelduseks nosima(seda kõike olin tundnud varasemalt,kui olin ka järjekordselt ,,suitust loobunud,,) Ühesõnaga ,polnud nälga ,aga meeles oli,tsäks oli mul ikka aegaajalt pihus ja otsisin ka suitsupakki ,siis meenus,et ma ei suitseta ju. Olen selle aja jooksul läbi elanud ka paljud etapid ,peale mida vajasin kohe suitsu, kuid ikka pole isu olnud. Nüüd ei tule meeldegi. Olen palju muutunud,positiivselt muidugi. Energiat ,mida oli mul ennegi piisavalt ,on nüüd topeltkoguses. Kõik minu meeled on võimendunud. Muidugi tuli mul vahetada ka õlle sorti,sest leidsin palju paremaid maitseid,kui olin eelnevalt harjunud nautima Alles nüüd saan aru mõistest,,sakrad lahti,, Minul on nad igatahes lahti-rõõmud ,naudingud, meeled, need on kahekordistunud, tunnen ,et vaatan jälle maailma palju selgemalt. Ja kõike tänu sinule Henry. Tervitades Anne.

Karin, Tallinn (mai 2013)

Tere, Henry

Aasta ja mõned päevad peale on nüüd möödunud sellest hetkes, kui Teie seminaril enda viimase suitsu tegin. Mäletan see oli kuskil kella 15 ajal. Ausalt öeldes ei arvanud ma iialgi, et seda meili kirjutan. Olin põrumises suhteliselt kindel, nagu eelmise aasta allkirjastki näha pidasin ennast suureks skeptikuks. Täna võin öelda, et tulin sellest läbi täiesti puhtalt. Mitte poolt mahvigi ei tõmmanud. Valetaksin, kui ütlen, et isu ei tulnud. Tuli ikka, kuid see oli viiv ja möödus kiiresti, sest alates 21.04.12 oli minust saanud mittesuitsetaja. Kui mul õnnestuks suitsetajatele edasi anda seda energia tunnet, mis mul nüüd on, siis ma teeksin seda. Samas võiks ka enda kohta öelda, et mis sa targutad, kus sa varem olid:) Peale seminari tegin veel endaga kokkuleppe. Iga järgnev sutsuvaba kuu luban endale kulutamata suitsupakkide summa ulatuses mingi konkreetse käega katsutava asja. Need preemiahetked olid veel eriti magusad.
Ühesõnaga, soovin veelkord tänada ja edu!

Karin

Merike, Tallinn (veebruar 2013)

Tere!

No nii, neli kuud on nüüd siis seminarist möödas ja MA OLENGI suitsuvaba. Pean tunnistama, et mu tunded on pisut kummalised, aeg-ajalt ma mõtlen suitsetamise peale, isegi selles võtmes, et teeks ühe, kuid reaalsete tegudeni ei jõua. Mõte suitsu teha on justkui uitmõte -tuleb hetkega ei tea kust ja läheb sama hetkega ei tea kuhu. Nagu tahaks mind proovile panna . Kusjuures ma ei pea ennast veenma mitte suitsetama ega jõuga tagasi hoidma, lihtsalt mõte on, aga tegu sellele ei järgne.

Pisut segane jutt, aga püüan anda edasi oma tunnet. Tahan öelda, et ei ole päris nii, et nüüd vihkan kogu seda suitsetamise värki (suitsuhais hakkab küll aeg-ajalt päris hullusti vastu) ega mõtle sellele üldse. Aga kuskil on miski, mis suunab mõtted kiiresti ja kähku mujale. Ju see paranenud alateadvus ikka on, mis muud. Ehk ühel päeval ei tule sellised mõtteid enam üldse.

Aga tore ju, et see miski, mis mõtted mujale viib, ikka olemas on – sest tegelikult on kõik super – ei haisvaid riideid, ei “päkapiku kemmergut” suus hommikul jne. Ei hirmu mitmepäevaste mittesuitsetajate ürituste eest jne jne. Ja mis iga naise jaoks on lausa kingitus – näonahk särab taas. Ja uskumatu, kui palju suitsetamine aega röövis. Alguses ei osanud sellega kohe midagi pealegi hakata .

Ainus mure – ma unustan ennast mistahes tegevuse taha tundideks, ilma et tunneks vajadust püsti tõusta. Varem sundis suitsunälg vahepeal pause tegema, nüüd pean seda ise tegema. Kui meelde tuleb.

Suur tänu Sulle.
Kuigi ma sellesse meetodisse ikka väga ei uskunud, isegi pärast seminari olid minus veel kahtlused ja kõhklused, tuleb tunnistada -see toimib. Olen ise heaks näiteks.

Parimate soovidega ja edu edaspidiseks
Merike

Anne, Rakvere (veebruar 2013)

Olen nüüdseks olnud suitsuta täpselt pool aastat ja seda minu 37 aasta suitsetaja staaži juures.Suured tänud selle eest.

Alar, Tallinn (jaanuar 2013)

Üldiselt on paras jama – pidin kuuri uksed teistpidi käima panema sest raha, mis mittesuitsetajal, oli nii palju, et sissepoole uksed enam ei avanenud. Pealegi pole ma kaalus juurde võtnud ja mis veel on imelik, olen teinud propagandat suitsetamisest loobumiseks (sinu abiga). Varsti peaks sul olema rühmas üks pikk poiss ühest autoteenendusest. Andsin talle ka mõned 25€ kupongid – äkki antakse nätsu või jäätist või muud.

Anneli ja Allan, Tartu (jaanuar 2013)

Lubasin endale, et kui meil mehega mahajätmisest aasta täis saab, siis kirjutan ka Teile. Aasta tähtpäev tuli ja läks… ja ma olin selle täielikult ära unustanud! Lihtsalt ei mõtlegi enam suitsule. Elu on kergem ja lihtsam, raha jääb hoopis rohkem alles. Allen Carri seminari investeeritud raha läks tõesti asja ette ja nii mina kui ka mu mees oleme õnnelikumad ja rahulikumad inimesed suitsuvabalt.

Anu, Tartu (oktoober 2012)

Ei oleks iial uskunud, et suitsetamist niiiiii lihtne jätta, siiani ei saa aru, kuidas see toimib

Kristine ja Urmas, Tallinn (september 2012)

Tere Henry!

Tõepoolest läheb kenasti:-)). Tänan küsimast. Ja elu on, iseendale ka imestuseks, täiesti suitsuvaba. Minul ja Urmasel mõlemal.

Hetkel on seminarist möödas vähem, kui nädal. Aeg-ajalt tunneme selliseid nn sähvakaid, et peaks suitsu tegema või nii, sellistes olukordades kui varem suitsu tegime, aga see läheb kohe mööda. Enamus ajast ei tule suitsetamine isegi meelde. Ma ei tunne end ebamugavalt, ebakindlalt ega näljaselt. Seetõttu ongi väike hirm, et äkki ma kogemata, no ma ei tea küll mis olukorras, teen suitsu. Unustan, et ma ei suitseta. Ma ei tea, kas saab nii olla?!

Tegelt on meil ainuke mure koeraga, kes oli harjunud meiega iga tunni tagant terrassile tulema, meie tegime suitsu ja tema jälgis ümbrust. Väljend “lähme suitsule” on meie koera sõnavaras täiesti olemas, selle peale tõuseb ta püsti ning suundub terassi ukse juurde – “suitsu tegema”. Aga küll ta ümber õpib:-)).

Aitäh sulle Henry, loodan, et me Urmasega jääme suitsust priisks. Edu sulle. Olen ka natuke sulle reklaami teinud ja tundub, et pakub huvi ka.

Rita, Tartu (september 2012)

Kirjutangi lihtsalt sellepärast, et sa teaksid, et olen sulle väga tänulik ja enda üle väga uhke.
Aegajalt tuletab “nikotiinikoletis” ennast veel meelde , aga mingeid kahtlusi järeleandmiseks pole ma tundnud- mis on väga-väga hea!

Las läheb pisut aega edasi, et sõbrad ise näeksid, et see minu puhul toimib, siis üritan innustada ka teisi suitsetajaid oma lähi- ja sõpruskonnas, et nad julgelt sama meetodit prooviksid!

Andres, Tallinn (juuli 2012)

Mõtlesin, et kirjutan sulle. Käisin seminaril märtsis. Kõige pealt tahan vabandada, et seminaril sind oma küsimuste ja kahtlustega nii intensiivselt pommitasin. Ma lihtsalt olen selline inimene, et kui mul mingigi kahtlus on, tahan ma selle enda jaoks selgeks saada. Sa olid vist kindel, et ma tulen su juurde veel abi otsima, kuid mingil fenomenaalsel kombel see asi toimis. Ma tänan väga sinu abi ja kannatliku meele eest. Ma tõepoolest ei uskunud, et sa mind aidata saad. 30 aastat staaži, 30 suitsu päevas, miljon ebaõnnestunud katset – ja sina tulid ja lõpetasid selle ühe päevaga. Kiitus sulle.

Iive, Tallinn (juuli 2012)

Tegelikult on lausa väike ime, et minul, kes ma alates varasest noorusest kogu oma teadliku täiskasvanu elu olen suitsetanud päevast päeva, nädalast nädalasse, kuust kuuse, aastast aastasse, aastakümnest aastakümnesse, – mööduvadki nüüd hommikud päevad ja õhtud nii, et asi ei tule meeldegi. Tolle päeva õhtul, kui Teie kirja sain, mõistsin, et peale tööpäeva lõppu poes sisseoste tehes tõesti ei märganud, kas need suitsumüügi letid silmade kõrgusel ikka veel poes alles on, või mitte. Mul nimelt ei tulnud meeldegi selles suunas vaadata.
Ja see on tõesti midagi täiesti e r a k o r d s e t ja i m e l i s t.
Kuna mu suitsetaja staaž on omajagu üle 30 aasta, siis on mul muidugi ka üksjagu ebaõnnestunud mahajätmise katseid elus olnud. Siiski, loodan, tõesti loodan, et seekord õnnestun lõplikult.

Ausalt öeldes, kuna ma olin korduvalt püüdnud suitsetamist maha jätta enne Henry seminare ja alati ebaõnnestunud, siis ega suurt usku ei olnud küll. Ja ometigi. Täna siin ja praegu, istun arvuti taga, toksin suitsetamise teemalist kirja, aga suitsunälga ei ole.
Ma olen tänulik sellele inimesele, kes raadiost 2011.a raadiost allencarri teemalist saatejuppi kuulates sellest mullegi teada andis.
Olen täiesti veendunud, et kui ma Teie seminarile ,Henry, ei oleks jõudnud, peaks ma kuni tänase päevani oma suitsetamiseprobleemiga silmitsi seisma päevast-päeva, nädalast nädalasse jne., jne., jne..

Hetkel ei taha sellise asja võimalikkuse peale isegi mitte mõelda.
ISEGI MITTE MÕELDA!

Kui minu kogemusest võiks veidigi abi olla kellelegi, kelle elu on
mürgitatud suitsetamise sõltuvusest, siis mul on ainult hea meel, kui veidigi kasulik saan olla.

Evi, Tallinn (aprill 2012)

Käisin 17. märtsil 2012 Teie kolmandal seminaril, kus Te ütlesite, et teete neid vaid põhjusel, et need toimivad.
Minu puhul on seminar tõesti viimased kaks kuud toiminud, ma ei ole suitsetanud ühtegi suitsu .
Ma ei julge tänada, liiga rahul olla, uskuda lõplikku võitu jne..

Aga ma loodan, et kahe kuu pärast võin ma öelda sama, et pole suitsetanud ühtegi suitsu ja siis loodan jälle edasi, et kahe aasta pärast võin öelda sama jne. jne.

Olge ikka tubli ja terve.
Parimate soovidega,
Evi

Mihkel, Tartu (aprill 2012)

Tere Henry!
Tänu Sinule ja Sinu poolt pakutavale loobumismeetodile olen nüüdseks 6 kuud suitsuvaba. Levitan Sinu meetodit ka, uskujaid on vähe, ent ei kaota lootust. Püüan olla neile ise eeskujuks.
Edu!

Kristo, Saaremaa (aprill 2012)

Poleks uskunud et nii lihtne see ongi.Hakkasin suitsetama 14 ja hetkel olen 23.Viimastel aastatel suitsetasin 20-30 päevas.Praegu on muidugi esimene nädal vaba, kuid tean et nii see jääb.Tuju on hea.
Äitäh.

Jana, Tallinn (märts 2012)

Lubasin, et kirjutan, kui aasta saab täis. Aasta sai täis 😀 Pole suitsu teinud, pole tahtnudki. Ma tunnen end tõepoolest vabana. Edu sinu tegemistes! Suur suur suur suur aitäh 😀

Mikk, Tartu (november 2011)

Olen nüüd olnud paar päeva üle kuu suitsuvaba ning annaksin esimese tagasiside.

Esimene mulje on superhea! Olen varemgi proovinud maha jätta, kasutades Teie poolt mainitud tahtejõumeetodit, ent pikim paus seni on olnud 6 kuud. Kuus kuud ning ma olin tol ajal 12 aastane… Niisiis olin eluaegne suitsetaja. Mu esimene kokkupuude suitsuga oli kolme ja poole aastaselt, kui lasteaia rõdu all tüdrukutega konisid kimusime (ma ei tea, kuskohast me need üldse saime). Hiljem on olnud veel paarinädalaseid ning aastal 94 ka üks kahekuune paus, ent lõpuks olin ikkagi jälle suitsu otsas kinni.

Suurt usku mul seminari ei olnud, ent juba paar aastat oli küpsenud endas vastumeelsus suitsetamise suhtes. Igasugused põhjused – pidev hais küljes (mida ise ei tunne, aga mille olemasolu teadvustasin kogu aeg), vajadus olla pidevalt “valmis” e. kogu aeg pidi ühes taskus olema suitsupakk ja tulemasin, järjest (välja)tõrjuvam suhtumine suitsetajatesse, pidupäevajärgsed jubedad suitsupohmakad ning mitte üldse vähetähtis – röögatud kulud.

Ma ei teagi, mis oli see tõuge. Küllap õigel ajal kätte juhtunud ajaleheartikkel mulle autoriteetse inimese kirjutatuna, hetkel ootamatuna tulnud väike lisaraha ning seminari sobimine täpselt õigele nädalavahetusele (mis mul tavaliselt kõik erinevate tegevustega kaetud on), ent seal ma siiski olin.

Nüüd võin minna rahulikult koos teistega suitsetama, ise sigaretti süütamata ning isegi kordagi selle järgi igatsust tundmata. Ma ei reklaami oma mittesuitsetamist valjuhäälselt, aga seda märgatakse ning enamasti ollakse imestunud. Tunnevad mu sõbrad mind, kui eluaegset ja kirglikku suitsetajat, kes rääkis kogu aeg, kui mõnus suitsetamine on. Nüüd aga…

Olen rahul.
Olen rahul ja Teile tänulik. Isegi siis, kui kunagi uuesti suitsetama peaksin hakkama, sain siiski teada, et on olemas võimalus loobuda lihtsal moel.

Teen Teile vaikset reklaami ning loodan, et Teie poolt mulle antud sooduskaardid leiavad ka kasutaja ja pärast oleme selle võrra mittesuitsetajate võrra rikkamad.

Külli, Tallinn (september 2011)

Ma nüüd julgen ka lõpuks sõna võtta – nädal ja mõned päevad peale on läinud uskumatult lihtsalt. Pea oli esimestel päevadel küll suitsumõtteid paksult täis kuid soovi suitsetada ei ole siiani tundnud 😀 Lihtsalt olukord on uus ja sellega harjumine võtab natuke aega. Loodetavasti läheb ka teistel meie gruppidest sama hästi ja kui mitte, siis loodan, et neil jätkub julgust Sinuga ühendust võtta. Ole tubli ja suured tänud Sulle, Henry!

Garri, Tallinn (september 2011)

Minuga läheb kõik suurepäraselt. Ei tunne ma suitsetamisest puudust, ei häiri mind teised suitsetajad. Häirib vaid see, et nagu sa seminaril ka ütlesid- üritatakse tagasi meelitada, kuna keegi ei taha olla seltskonnas viimane suitsetaja. Eile lõuna paiku, aga meelitamine lõppes, kuna kõigilt, kes suitsu pakkusid, nõustusin ma vastu võtma (et kogun paki täis ja siis müün mõnele suitsetajale maha). Peale seda loobuti mulle suitsu pakkumisest 😀

Mingeid erilisi võõrutusnähtusi mul ei esine. Kui kogu see mahajätmine ongi nii raske (loe: kerge), kui mulle praegu tundub, siis ma imestan, miks ma seda varem suutnud pole 🙂

Riho, Hiiumaa (september 2011)

Olles olnud ahelsuitsetaja pea kuus aastat, jätsin suitsetamise päevapealt ja JUST Allen Carr Easyway meetodiga. Nüüdseks olen juba pea pool aastat suitsust prii ja enesetunne on kordades parem kui olles suitsetaja 🙂

Merike, Tallinn (august 2011)

Täna on mu 40. sünnipäev. Enesekindlus ehk usk endasse on parim kingitus, mille ma ise olen endale teinud. Kui ma sellega hakkama sain, saan ka kõige muuga elus hakkama. 🙂
Tänan teid väga!

Jarmo, Tallinn (august 2011)

Suured tänud huvi tundmise ja lisamaterjali eest, minul läheb hästi ja ma olen õnnelik mittesuitsetaja! 🙂
Sõbrad ja tuttavad on skeptilised aga ma ei lase ennast heidutada – me ju rääkisime, et suitsetajad peavad valetama..

Suitsetamine leiab ikka tee mu mõtetesse aga mitte sellises vormis, et ma seda teha tahaks. Koletis veel natuke annab enda suremisest märku aga see on niivõrd väike raskus.

Marko, Tallinn (august 2011)

Kõige parem uudis on see et eile öösel sündis meile poeg . 53 cm. pikk ja 3.76 kg. raske.
Teine hea uudis : nikotiinivõõrutus möödus esimestel päevadel ja ma olen väga õnnelik, et ei pea enam suitsetama.
Kuidas teistel meie grupist läheb? Loodan et sama hästi kui mul.
Ja Sulle olen ülimalt tänulik, et mu orjusest vabastasid!

Tervitades Marko perega

Maaria, Rakvere (august 2011)

Tere. Nüüd siis juba .. peab uurima palju siis möödas on.. ei tunne lihtsalt, et see oluline on kaua juba suitsetanud pole.. ei plaaninud ju mingiks tähtajaks maha jätta vaid kogu eluks.

Mäletan kui jalutasin peale koolitust Rakveres ringi ja püüdsin aru saada kas nüüd on midagi teisiti või mitte.Jah, tean, et oli ju kohe teada, et mingit uut tunnet pole aga inimene ju ikka ootab midagi, mingit muutust. Niisiis, paar päeva olid kuidagi imelikud.. koju jõudes hetk kus hakkasin õue minema ja uksepeal tahtsin ringi keerata ja suitsupakki võtma minna..enne kui kohale jõudis, et ma ju ei suitseta. Algul tundus vabadus nii kaugel, nüüd mõeldes olid vist jah raskemad esimesed 3-5 päeva..

Aga tahtsin ju Tänan öelda.. olen õnnelik, olen vaba 😀

Päikest,
Maaria

Kaie, Tallinn (august 2011)

Kõik läheb tõepoolest väga kenasti – kuigi esimesed 2-3 päeva olid minu jaoks keerulised, on nüüdseks küll suitsetamine täielikult selja taha jäänud.

Aitäh Sulle!

Ingrid, Tallinn/Wales (august 2011)

M6tlesin sulle kiires s6numis teada anda, et loengust v2lja astumisest saati pole suitsu teinud ja suitsu enam ei tee ka vast. Pole sellist tunnetki, et midagi “puudu” oleks. t2nud sulle 🙂
Loodan, et sinuga on k6ik h2sti.

Iive, Tartu (august 2011)

Olen olnud suitsetaja 35 aastat. Alustasin lastekodus, 12 aastaselt. Vahepealsete aastate jooksul olen ammu aru saanud suitetamise kahjulikkusest oma tervisele kuid päriselt lõpetada pole ma seda kõigist pingutustest hoolimata suutnud.

Kõige pikem vahe oli peaaegu 2 aastat ja see ka minu suitetamise “karjääri” esimese 10 aasta sees. Olen küll lugematul arvul kordadel üritanud lõpetada, kuid ürituseks see on ka jäänud. Pigem on need üritused ainult suurendanud päevast sigaretikogust. Nüüdseks olin ma arvamusel, et mina ei suudagi sellest enesemürgitamisest loobuda, seda enam, et ka kõik kodused, sõbrad ja paljud töökaaslased olid samuti suitsetajad. Kuidagi oli sattunud nii, et enamus mind ümbritsevad inimesed olid kõik nikotiinisõltlased.

Allen Carr’i meetodist sain esimest korda teada aastal 2010, interneti kaudu. Päris kohe ei julgenud ma mõeldagi, et äkki võiks see meetod mindki aidata. Kuid aja möödudes minu huvi aina kasvas ja kuna mu tervis muutus järjest halvemaks ning piinlikus selle tõttu, et olen suitsetaja aina kasvas, siis otsustasin proovida. Kaotada pole ju midagi!

Nüüdseks olen mittesuitsetaja juba 3 nädalat ja ma isiklikult ei usu iial, et mingigi vägi suudaks mind uuesti sellesse sõltuvusse meelitada. Miks peaks ma tahtma haigeks jääda, kui just olen sellest raskest haigusest paranenud?! Samas aga ei ole mul ka mingit vihkamist või vastumeelsust suitsetajate vastu. Pigem on mul neist kahju ja sooviksin neil aidata kogeda seda sama vabanemise tunnet, mida ise olen kogenud. Kõige tähtsam on vastu võtta see otsus, et oled nüüdsest ise oma elu peremees.

Ja nii lihtne see ongi!
Julgen soovitada kõigile!

Tõnu, Tallinn (juuli 2011)

Seminarist möödas kuus kuud ja suitsule ei mõtle isegi. Enam kui 40 aastat kõva suitsumehe staaži seljataga ja läks nii lihtsalt. Kaalus võtsin juurde 2kg. Edu sulle.

Tiia, Tartu (juuli 2011)

Tahtsin teada anda, et kuues päev suitsuta ja ma tunnen end suurepäraselt. Koletis kõhus küll aeg ajalt meenutab end, kuid ma tunnen end väga väga hästi. Hoian kursis!

Romet, Viljandi (mai 2011)

Käisime naisega teil seminaril eelmise aasta mais. Kohe saabki aasta täis. Ei ole seminarist saadik suitsetanud, kuid ma ei saa öelda, et see oli nii lihtne, kui ma lootsin. Esimestel nädalatel pidin ma ikka tahtejõudu kasutama küll. Vähemasti mitte nii lihtne, kui mu naisel ja tema tegi minust ometi kaks korda rohkem suitsu. Sa küll ütlesid, et kui mingigi raskus, siis ma peaksin helistama, kuid õnneks nii hulluks ei läinud :). Kuid fakt on see, et ma pole tänaseks aasta aega suitsetanud. Aitäh, et aitasid meid sellest lõksust välja…

Leelo, Tallinn (aprill 2011)

Tere Henry,
Ma ärkasin täna hommikul ja olin väga erutunud, sest oli mu esimene suitsuvaba päev peale 33 aastat. Aitäh, et sa meiesugustega tegelda viitsid! Hoian sind kursis.

PS. Ma tean, et 24 tundi ei tähenda midagi, kuid mul on tõesti tunne nagu mul oleks suur must vari pea kohalt ära tõstetud!

Tervitusi põhja poolt!

Helje, Tallinn (aprill 2011)

Mõtlesin, et saadan enda kogemuse ka sulle. Tänaseks ei ole ma suitsetanud 11 kuud. Esimesel paaril nädalal ei olnud see nii lihtne nagu sa ütlesid. Ma pidin mitmel korral aja maha võtma, et mõtteid seada. Samas selles oli sul õigus, et suitsu ei ole ma kordagi peale seminari tahtnud ja ei taha ka täna. Kurb uudis on aga see, et mu tütar suitsetab ja ei ole nõus sinu seminarile tulema. soovitusi?

Hannes, Tallinn (aprill 2011)

Henry, mul täitus esimene suitsuvaba aasta! Ma tõepoolest ei kujuta ette, mis võiks olla see, mis mulle kunagi suitsu ette võiks võluda. Mul on tunne justkui ma polekski kunagi suitsetaja olnud. Palju õnne mulle, suured tänud sulle!

Meelis, Tallinn (märts 2011)

…ja vot!, poolteist nädalat tubakata ja senikuulmatult lihtne! Olen juba üsna veendunud et saangi hakkama! Varasemad ebaõnnestumised ju meeles, ja on teistmoodi! Ei mingeid jubedaid piinu!

Raili, Harjumaa (märts 2011)

Tahtsin lihtsalt tänada ja öelda “Jumal tänatud, et Allen Carri meetod olemas on” 🙂

Milla, Tartu (märts 2011)

Ma ei tea mida sa seal minuga tegid, aga olen juba
kuu aega ilma sutsuta hakkama saanud.
Olen kuulnud et Andrus ja Priit (olid koos minuga seminaril)
ka naudivad sutsuvaba elu.
Hurraaaaaaa!!!

Kõige huvitavam on see, et hommikune köha jäi ära juba teisest või kolmandast päevast. Nagu mu poeg ütles, et kui minu ema saab sellega hakkama, siis saavad kõik teised ka!

Veiko, Laagri (veebruar 2011)

Ma ei uskunud, et sinu metod aitab. Ma ei uskunud, et ma lähen ära ja ei suitseta enam. Ma olen siiski 19 aastat kimunud ja mul ei meenu päevagi kui ma poleks 20 suitsu ära teinud. Ka täna ma ei suuda uskuda, et see oli nii kerge ja et ma ei suitseta enam. Kolme nädala pärast on mul esimene suitsuvaba aasta. Ei usu ))))

Sirli, Pärnu (veebruar 2011)

Tänu sinule ei ole ma tänaseks suitsetanud 11 kuud!!! Ma ei oleks ise seda kunagi suutnud. Kus sa olid 41 aastat, kui ma suitsetasin? Räägin sinust kõigile!

Argo, Tallinn (jaanuar 2011)

Head Uut Aastat, Henry! 9 kuud vaba, ja nüüd tõenäoliselt lõplikult. Kops hakkas ennast puhastama alles peale 6 kuud. alles nüüd naca üle kuu tunnen ennast paremini. isegi maitsed ja lõhnad hakkavad paika saama :-). Olen sulle lõpmata tänulik- ilma sinu abita ei oleks ma seda suutnud! ole tubli ja edu uuel aastal selles mida teed … aidata inimestel needusest lahti saada on püha töö!

Marget, Kunda (detsember 2010)

Ma teeksin maani kummarduse Su ees.Nii lihtne see oligi.Ilma Sinu abita poleks ma vist iial sigarettidest lahti saanud.Loodan,et pean ka vastu.Siiani pole nende järgi isu.Olen Sind ka paljudele oma tuttavatele soovitanud.Nad vaatavad mind imestunult ega usu oma silmi.Olin olnud ahelsuitsetaja 37-aastat ja tõmmanud 2,5 pakki päevas.
Olen südamest tänulik. Jätkugu Sul ikka jõudu ja tahet inimesi aidata selle pahega võitluses.

Helen, Tallinn (detsember 2010)

Henry ILMA Sinuta ei oleks mul suitsetamise lõpetamine õnnestunud.. seega oled minu jaoks sama tähtis kui kellegile (või meie kõigi jaoks Mr Allen Carr).. lihtsalt tahtsin veel kord Sind tunnustada ja tänada…
Tahaks Sind kohe kõvasti kallistada – sest Sina suutsid seda mida mitte keegi – isegi kõige armsamad ja lähedasemad inimesed ei suutnud… .- seljatada suitsetamise..
Kui ma saaksin Sind sama palju aidata kui Sina mind – siis usu panen kõik panti..
Andsid mulle vabaduse ja eelkõige HIRMUVABA edasise elu ja tervise – mida ma ei teadnudki et mul on…
(Rögisen ja vahel ka “jonksutan” siiamaani – aga kindlameelselt suitsuvaba, endal ka imelik… aga see mis kopsust tuleb – ega asjata öelda et viksi saapaid…:)

Minu kirja võid kopida ja lisada kodulehele tagasisidena jms absoluutselt igale poole koos telefoni nr… kel huvi las helistab..
Võtame siis peatselt ühendust ja KALLI KALLI SULLE

Aet, Tallinn (august 2010)

Käisin teie juures aprillis. Ma küll ei tea päris täpselt, mida te tegite, kuid mul ei ole kordagi olnud suitsunälga, ma ei ole kordagi ennast pidanud sundima, et mitte suitsetada ja ma läksin samal õhtul, kui teie juurest lahkusin, oma ema juubelile, kus ma pidutsesin koos teistega ja mul ei olnud kordagi enam suitsu vaja. Suitsust loobumine oli tõepoolest nii lihtne, nagu lubasite.
PS. Kui te endale töötajaid kunagi otsiste, jätke mu andmed endale alles. Tahan ka inimesi aidata nagu teie mind aitasite!

Katrin, Tallinn (juuli 2010)

Nagu teisedki seminaril, üritasin minagi eelnevalt korduvalt suitsetamisest loobuda. Ükskord kolmeks aastaks. Kuid olen ikka ja jälle uuesti suitsetama hakanud. Otsustasingi, et mulle lihtsalt sobib suitsetamine. Kuulsin Allen Carr’i meetodist kolleegilt, kes jättis teiega suitsetamise. Ma küll ei plaaninud suitsetamist maha jätta, kuid tegin teiega (veebruaris 2010, toimetaja) oma viimase suitsu ja ma tean, et sellega on nüüd ühel pool. Ma olen vaba. Aitäh.

Eha ja Evrika, Otepää (juuli 2010)

Mina osalesin teie seminaril Tartus 17.aprillil 2010 ja seni läheb mul väga hästi! Üllatavalt lihtsalt on see läinud! Praegu tuleb veel väga harva meelde ja kiusatust pole ollagi! Ja tütrel läheb sama hästi!
Soovitan teie seminari ka sõpradele, seni on nad üpris skeptilised olnud.

Ilmar, Paide (mai 2010)

Mõtlesin juba mitmendat päeva,et peab Sulle kirjutama.
Tahtsin öelda,et olen äärmiselt tänulik .Pole sellist mõõtühikut millega seda tänu väljendada.Kui seda rahas teha siis see tasu oli sümboolne võrreldes sellega,mida mina vastu sain.Olen tõepoolest õnnelik mittesuitsetaja.Sellega kaasneb palju selgem parem jne.. olemine.Kui nüüd suitsetajat vaatan siis mõtlen temast kaastundega.

Marju, Tartu (aprill 2010)

Minu ema, kes on 42 a suitsetanud ja proovis erinevaid tehnikaid(isegi nõelravi)suitsetamisest loobumiseks, siis õnnestus tal see ainult Henri abiga. AITÄHH TEILE JA TEIE MEETODILE. P.S. Henri on veel nii armas, et kui siis…ki tuleb kiusatus või soov suitsu järele, siis võid talle kasvõi öösel helistada ja nõu küsida. Ema ühe korra isegi helistas, küll mitte öösel ja jälle kõik korras. Muideks kaalutõusu pole ka :)))
(ääremärkus toimetaja poolt – oodatud on kõned siiski mõistlikel kellaaegadel)

Henry Jakobson, Allen Carr’i Easyway terapeut:

Minu suitsetamisest loobumise lugu võid sa lugeda klõpsates siia.