Olen nüüd olnud paar päeva üle kuu suitsuvaba ning annaksin esimese tagasiside.
Esimene mulje on superhea! Olen varemgi proovinud maha jätta, kasutades Teie poolt mainitud tahtejõumeetodit, ent pikim paus seni on olnud 6 kuud. Kuus kuud ning ma olin tol ajal 12 aastane… Niisiis olin eluaegne suitsetaja. Mu esimene kokkupuude suitsuga oli kolme ja poole aastaselt, kui lasteaia rõdu all tüdrukutega konisid kimusime (ma ei tea, kuskohast me need üldse saime). Hiljem on olnud veel paarinädalaseid ning aastal 94 ka üks kahekuune paus, ent lõpuks olin ikkagi jälle suitsu otsas kinni.
Suurt usku mul seminari ei olnud, ent juba paar aastat oli küpsenud endas vastumeelsus suitsetamise suhtes. Igasugused põhjused – pidev hais küljes (mida ise ei tunne, aga mille olemasolu teadvustasin kogu aeg), vajadus olla pidevalt “valmis” e. kogu aeg pidi ühes taskus olema suitsupakk ja tulemasin, järjest (välja)tõrjuvam suhtumine suitsetajatesse, pidupäevajärgsed jubedad suitsupohmakad ning mitte üldse vähetähtis – röögatud kulud.
Ma ei teagi, mis oli see tõuge. Küllap õigel ajal kätte juhtunud ajaleheartikkel mulle autoriteetse inimese kirjutatuna, hetkel ootamatuna tulnud väike lisaraha ning seminari sobimine täpselt õigele nädalavahetusele (mis mul tavaliselt kõik erinevate tegevustega kaetud on), ent seal ma siiski olin.
Nüüd võin minna rahulikult koos teistega suitsetama, ise sigaretti süütamata ning isegi kordagi selle järgi igatsust tundmata. Ma ei reklaami oma mittesuitsetamist valjuhäälselt, aga seda märgatakse ning enamasti ollakse imestunud. Tunnevad mu sõbrad mind, kui eluaegset ja kirglikku suitsetajat, kes rääkis kogu aeg, kui mõnus suitsetamine on. Nüüd aga…
Olen rahul.
Olen rahul ja Teile tänulik. Isegi siis, kui kunagi uuesti suitsetama peaksin hakkama, sain siiski teada, et on olemas võimalus loobuda lihtsal moel.Teen Teile vaikset reklaami ning loodan, et Teie poolt mulle antud sooduskaardid leiavad ka kasutaja ja pärast oleme selle võrra mittesuitsetajate võrra rikkamad.
Ma nüüd julgen ka lõpuks sõna võtta – nädal ja mõned päevad peale on läinud uskumatult lihtsalt. Pea oli esimestel päevadel küll suitsumõtteid paksult täis kuid soovi suitsetada ei ole siiani tundnud
Lihtsalt olukord on uus ja sellega harjumine võtab natuke aega. Loodetavasti läheb ka teistel meie gruppidest sama hästi ja kui mitte, siis loodan, et neil jätkub julgust Sinuga ühendust võtta. Ole tubli ja suured tänud Sulle, Henry!
Minuga läheb kõik suurepäraselt. Ei tunne ma suitsetamisest puudust, ei häiri mind teised suitsetajad. Häirib vaid see, et nagu sa seminaril ka ütlesid- üritatakse tagasi meelitada, kuna keegi ei taha olla seltskonnas viimane suitsetaja. Eile lõuna paiku, aga meelitamine lõppes, kuna kõigilt, kes suitsu pakkusid, nõustusin ma vastu võtma (et kogun paki täis ja siis müün mõnele suitsetajale maha). Peale seda loobuti mulle suitsu pakkumisest
Mingeid erilisi võõrutusnähtusi mul ei esine. Kui kogu see mahajätmine ongi nii raske (loe: kerge), kui mulle praegu tundub, siis ma imestan, miks ma seda varem suutnud pole
Olles olnud ahelsuitsetaja pea kuus aastat, jätsin suitsetamise päevapealt ja JUST Allen Carr Easyway meetodiga. Nüüdseks olen juba pea pool aastat suitsust prii ja enesetunne on kordades parem kui olles suitsetaja
Täna on mu 40. sünnipäev. Enesekindlus ehk usk endasse on parim kingitus, mille ma ise olen endale teinud. Kui ma sellega hakkama sain, saan ka kõige muuga elus hakkama.
Tänan teid väga!
Suured tänud huvi tundmise ja lisamaterjali eest, minul läheb hästi ja ma olen õnnelik mittesuitsetaja!
Sõbrad ja tuttavad on skeptilised aga ma ei lase ennast heidutada – me ju rääkisime, et suitsetajad peavad valetama..Suitsetamine leiab ikka tee mu mõtetesse aga mitte sellises vormis, et ma seda teha tahaks. Koletis veel natuke annab enda suremisest märku aga see on niivõrd väike raskus.
Kõige parem uudis on see et eile öösel sündis meile poeg . 53 cm. pikk ja 3.76 kg. raske.
Teine hea uudis : nikotiinivõõrutus möödus esimestel päevadel ja ma olen väga õnnelik, et ei pea enam suitsetama.
Kuidas teistel meie grupist läheb? Loodan et sama hästi kui mul.
Ja Sulle olen ülimalt tänulik, et mu orjusest vabastasid!Tervitades Marko perega
Tere. Nüüd siis juba .. peab uurima palju siis möödas on.. ei tunne lihtsalt, et see oluline on kaua juba suitsetanud pole.. ei plaaninud ju mingiks tähtajaks maha jätta vaid kogu eluks.
Mäletan kui jalutasin peale koolitust Rakveres ringi ja püüdsin aru saada kas nüüd on midagi teisiti või mitte.Jah, tean, et oli ju kohe teada, et mingit uut tunnet pole aga inimene ju ikka ootab midagi, mingit muutust. Niisiis, paar päeva olid kuidagi imelikud.. koju jõudes hetk kus hakkasin õue minema ja uksepeal tahtsin ringi keerata ja suitsupakki võtma minna..enne kui kohale jõudis, et ma ju ei suitseta. Algul tundus vabadus nii kaugel, nüüd mõeldes olid vist jah raskemad esimesed 3-5 päeva..
Aga tahtsin ju Tänan öelda.. olen õnnelik, olen vaba
Päikest,
Maaria
Kõik läheb tõepoolest väga kenasti – kuigi esimesed 2-3 päeva olid minu jaoks keerulised, on nüüdseks küll suitsetamine täielikult selja taha jäänud.
Aitäh Sulle!
M6tlesin sulle kiires s6numis teada anda, et loengust v2lja astumisest saati pole suitsu teinud ja suitsu enam ei tee ka vast. Pole sellist tunnetki, et midagi “puudu” oleks. t2nud sulle
Loodan, et sinuga on k6ik h2sti.
Olen olnud suitsetaja 35 aastat. Alustasin lastekodus, 12 aastaselt. Vahepealsete aastate jooksul olen ammu aru saanud suitetamise kahjulikkusest oma tervisele kuid päriselt lõpetada pole ma seda kõigist pingutustest hoolimata suutnud.
Kõige pikem vahe oli peaaegu 2 aastat ja see ka minu suitetamise “karjääri” esimese 10 aasta sees. Olen küll lugematul arvul kordadel üritanud lõpetada, kuid ürituseks see on ka jäänud. Pigem on need üritused ainult suurendanud päevast sigaretikogust. Nüüdseks olin ma arvamusel, et mina ei suudagi sellest enesemürgitamisest loobuda, seda enam, et ka kõik kodused, sõbrad ja paljud töökaaslased olid samuti suitsetajad. Kuidagi oli sattunud nii, et enamus mind ümbritsevad inimesed olid kõik nikotiinisõltlased.
Allen Carr’i meetodist sain esimest korda teada aastal 2010, interneti kaudu. Päris kohe ei julgenud ma mõeldagi, et äkki võiks see meetod mindki aidata. Kuid aja möödudes minu huvi aina kasvas ja kuna mu tervis muutus järjest halvemaks ning piinlikus selle tõttu, et olen suitsetaja aina kasvas, siis otsustasin proovida. Kaotada pole ju midagi!
Nüüdseks olen mittesuitsetaja juba 3 nädalat ja ma isiklikult ei usu iial, et mingigi vägi suudaks mind uuesti sellesse sõltuvusse meelitada. Miks peaks ma tahtma haigeks jääda, kui just olen sellest raskest haigusest paranenud?! Samas aga ei ole mul ka mingit vihkamist või vastumeelsust suitsetajate vastu. Pigem on mul neist kahju ja sooviksin neil aidata kogeda seda sama vabanemise tunnet, mida ise olen kogenud. Kõige tähtsam on vastu võtta see otsus, et oled nüüdsest ise oma elu peremees.
Ja nii lihtne see ongi!
Julgen soovitada kõigile!
Seminarist möödas kuus kuud ja suitsule ei mõtle isegi. Enam kui 40 aastat kõva suitsumehe staaži seljataga ja läks nii lihtsalt. Kaalus võtsin juurde 2kg. Edu sulle.
Tahtsin teada anda, et kuues päev suitsuta ja ma tunnen end suurepäraselt. Koletis kõhus küll aeg ajalt meenutab end, kuid ma tunnen end väga väga hästi. Hoian kursis!
Käisime naisega teil seminaril eelmise aasta mais. Kohe saabki aasta täis. Ei ole seminarist saadik suitsetanud, kuid ma ei saa öelda, et see oli nii lihtne, kui ma lootsin. Esimestel nädalatel pidin ma ikka tahtejõudu kasutama küll. Vähemasti mitte nii lihtne, kui mu naisel ja tema tegi minust ometi kaks korda rohkem suitsu. Sa küll ütlesid, et kui mingigi raskus, siis ma peaksin helistama, kuid õnneks nii hulluks ei läinud
Tere Henry,
Ma ärkasin täna hommikul ja olin väga erutunud, sest oli mu esimene suitsuvaba päev peale 33 aastat. Aitäh, et sa meiesugustega tegelda viitsid! Hoian sind kursis.PS. Ma tean, et 24 tundi ei tähenda midagi, kuid mul on tõesti tunne nagu mul oleks suur must vari pea kohalt ära tõstetud!
Tervitusi põhja poolt!
Mõtlesin, et saadan enda kogemuse ka sulle. Tänaseks ei ole ma suitsetanud 11 kuud. Esimesel paaril nädalal ei olnud see nii lihtne nagu sa ütlesid. Ma pidin mitmel korral aja maha võtma, et mõtteid seada. Samas selles oli sul õigus, et suitsu ei ole ma kordagi peale seminari tahtnud ja ei taha ka täna. Kurb uudis on aga see, et mu tütar suitsetab ja ei ole nõus sinu seminarile tulema. soovitusi?
Henry, mul täitus esimene suitsuvaba aasta! Ma tõepoolest ei kujuta ette, mis võiks olla see, mis mulle kunagi suitsu ette võiks võluda. Mul on tunne justkui ma polekski kunagi suitsetaja olnud. Palju õnne mulle, suured tänud sulle!
…ja vot!, poolteist nädalat tubakata ja senikuulmatult lihtne! Olen juba üsna veendunud et saangi hakkama! Varasemad ebaõnnestumised ju meeles, ja on teistmoodi! Ei mingeid jubedaid piinu!
Tahtsin lihtsalt tänada ja öelda “Jumal tänatud, et Allen Carri meetod olemas on”
Ma ei tea mida sa seal minuga tegid, aga olen juba
kuu aega ilma sutsuta hakkama saanud.
Olen kuulnud et Andrus ja Priit (olid koos minuga seminaril)
ka naudivad sutsuvaba elu.
Hurraaaaaaa!!!Kõige huvitavam on see, et hommikune köha jäi ära juba teisest või kolmandast päevast. Nagu mu poeg ütles, et kui minu ema saab sellega hakkama, siis saavad kõik teised ka!
Ma ei uskunud, et sinu metod aitab. Ma ei uskunud, et ma lähen ära ja ei suitseta enam. Ma olen siiski 19 aastat kimunud ja mul ei meenu päevagi kui ma poleks 20 suitsu ära teinud. Ka täna ma ei suuda uskuda, et see oli nii kerge ja et ma ei suitseta enam. Kolme nädala pärast on mul esimene suitsuvaba aasta. Ei usu ))))
Tänu sinule ei ole ma tänaseks suitsetanud 11 kuud!!! Ma ei oleks ise seda kunagi suutnud. Kus sa olid 41 aastat, kui ma suitsetasin? Räägin sinust kõigile!
Head Uut Aastat, Henry! 9 kuud vaba, ja nüüd tõenäoliselt lõplikult. Kops hakkas ennast puhastama alles peale 6 kuud. alles nüüd naca üle kuu tunnen ennast paremini. isegi maitsed ja lõhnad hakkavad paika saama
Ma teeksin maani kummarduse Su ees.Nii lihtne see oligi.Ilma Sinu abita poleks ma vist iial sigarettidest lahti saanud.Loodan,et pean ka vastu.Siiani pole nende järgi isu.Olen Sind ka paljudele oma tuttavatele soovitanud.Nad vaatavad mind imestunult ega usu oma silmi.Olin olnud ahelsuitsetaja 37-aastat ja tõmmanud 2,5 pakki päevas.
Olen südamest tänulik. Jätkugu Sul ikka jõudu ja tahet inimesi aidata selle pahega võitluses.
Henry ILMA Sinuta ei oleks mul suitsetamise lõpetamine õnnestunud.. seega oled minu jaoks sama tähtis kui kellegile (või meie kõigi jaoks Mr Allen Carr).. lihtsalt tahtsin veel kord Sind tunnustada ja tänada…
Tahaks Sind kohe kõvasti kallistada – sest Sina suutsid seda mida mitte keegi – isegi kõige armsamad ja lähedasemad inimesed ei suutnud… .- seljatada suitsetamise..
Kui ma saaksin Sind sama palju aidata kui Sina mind – siis usu panen kõik panti..
Andsid mulle vabaduse ja eelkõige HIRMUVABA edasise elu ja tervise – mida ma ei teadnudki et mul on…
(Rögisen ja vahel ka “jonksutan” siiamaani – aga kindlameelselt suitsuvaba, endal ka imelik… aga see mis kopsust tuleb – ega asjata öelda et viksi saapaid…:)Minu kirja võid kopida ja lisada kodulehele tagasisidena jms absoluutselt igale poole koos telefoni nr… kel huvi las helistab..
Võtame siis peatselt ühendust ja KALLI KALLI SULLE
Käisin teie juures aprillis. Ma küll ei tea päris täpselt, mida te tegite, kuid mul ei ole kordagi olnud suitsunälga, ma ei ole kordagi ennast pidanud sundima, et mitte suitsetada ja ma läksin samal õhtul, kui teie juurest lahkusin, oma ema juubelile, kus ma pidutsesin koos teistega ja mul ei olnud kordagi enam suitsu vaja. Suitsust loobumine oli tõepoolest nii lihtne, nagu lubasite.
PS. Kui te endale töötajaid kunagi otsiste, jätke mu andmed endale alles. Tahan ka inimesi aidata nagu teie mind aitasite!
Nagu teisedki seminaril, üritasin minagi eelnevalt korduvalt suitsetamisest loobuda. Ükskord kolmeks aastaks. Kuid olen ikka ja jälle uuesti suitsetama hakanud. Otsustasingi, et mulle lihtsalt sobib suitsetamine. Kuulsin Allen Carr’i meetodist kolleegilt, kes jättis teiega suitsetamise. Ma küll ei plaaninud suitsetamist maha jätta, kuid tegin teiega (veebruaris 2010, toimetaja) oma viimase suitsu ja ma tean, et sellega on nüüd ühel pool. Ma olen vaba. Aitäh.
Mina osalesin teie seminaril Tartus 17.aprillil 2010 ja seni läheb mul väga hästi! Üllatavalt lihtsalt on see läinud! Praegu tuleb veel väga harva meelde ja kiusatust pole ollagi! Ja tütrel läheb sama hästi!
Soovitan teie seminari ka sõpradele, seni on nad üpris skeptilised olnud.
Mõtlesin juba mitmendat päeva,et peab Sulle kirjutama.
Tahtsin öelda,et olen äärmiselt tänulik .Pole sellist mõõtühikut millega seda tänu väljendada.Kui seda rahas teha siis see tasu oli sümboolne võrreldes sellega,mida mina vastu sain.Olen tõepoolest õnnelik mittesuitsetaja.Sellega kaasneb palju selgem parem jne.. olemine.Kui nüüd suitsetajat vaatan siis mõtlen temast kaastundega.
Minu ema, kes on 42 a suitsetanud ja proovis erinevaid tehnikaid(isegi nõelravi)suitsetamisest loobumiseks, siis õnnestus tal see ainult Henri abiga. AITÄHH TEILE JA TEIE MEETODILE. P.S. Henri on veel nii armas, et kui siis…ki tuleb kiusatus või soov suitsu järele, siis võid talle kasvõi öösel helistada ja nõu küsida. Ema ühe korra isegi helistas, küll mitte öösel ja jälle kõik korras. Muideks kaalutõusu pole ka
(ääremärkus toimetaja poolt – oodatud on kõned siiski mõistlikel kellaaegadel)
Minu suitsetamisest loobumise lugu võid sa lugeda klõpsates siia.
Värsked kommentaarid