menu

Suits on minu väike sõber!

Suits on minu väike sõber…. See on miski, mida ma kuulen suitsetajatelt päris tihti, kui nad meie seminaril osalevad.

Püüdes viia enda teenus suitsetajatele lähemale, oleme me lisaks osade kaupa maksmise võimalusele, pakkunud välja ka seminarid nii Pärnus kui ka Rakveres. Siiski on need kohad soovijatega visad täituma ja ma loodan, et mida aeg edasi, seda suurem on inimeste huvi. Enamus, kes meieni jõuavad, tulevad läbi soovitaja – läbi kellegi, kel suitsetamisest loobumine Allen Carri meetodil lihtne ja nauditav oli. Kui sul ei ole soovitajat, siis sa ei pea sellepärast suitsetamist jätkama. Tule, jäta suitsetamine ja muutu ise soovitajaks :).

Kuid 2011 jaanuarikuu Pärnu seminaril sattusin ma jutusoonele ühe väga meeldiva härraga, kes ütles, et on eelnevalt korduvalt üritanud jätta nii tahtejõuga kui erinevate abivahenditega. Kuid alati, kui suitsetamisest loobus, valdas teda tunne, justkui ta oleks ilma jäänud enda kallist sõbrast ja alati, kui ta nägi teisi suitsetajaid suitsetamas, siis ta kadestas neid, mis omakorda pani teda suitsunälga tundma.

Kuid peale meie lühikest vestlust jõudis ta ise järeldusele, et kui ta sõbruneks näiteks mõne teise kliendiga, kel sel päeval suitsetamise mahajätmine koos temaga seminaril käsil oli, kuid keda oleks vallanud mingi veider needus, mis tapaks POOLED tema sõpradest ja KÕIK need, kes ellu jäid, oleks siiski needuse tõttu saanud endale mingi vigastuse, siis ta tõenäoliselt väldiks seda inimest. Vähemasti endale sõbraks ta teda kindlasti ei valiks.

Seminarist on möödas pea aasta ja see härra ei suitseta tänase päevani. Kuna ta nüüd ka mõistab, et suits pole kunagi ta sõber olnud, ei ole ta kordagi peale seminarilt lahkumist suitsust puudust tundnud. Tema enda sõnade kohaselt, ei suuda ta uskuda, et ta kunagi niimoodi üldse mõtles. Seminar aitas näha suitse sellena, mis nad tegelikult on – sinu vaenlane. Justkui ülbik, kes teeb sinu eest otsuseid.

Mäletan, kui meie keskkoolist üks suur ülbik, kes paljusid lapsi hirmu all hoidis, välja visati.

See oli hea päev… 🙂

Suur Farma ja Suur Tubakas on võitmas nikotiinisõda!

Allen Carri Easyway direktori, John Dicey, sulest.

Kui sa oled õnnetust õigesti ette ennustanud, on selle „võidu“ üle väga raske rõõmustada – eriti kui see puudutab sügavalt ja traagiliselt miljoneid inimelusid. Allen Carri meeskond on aastakümnete jooksul kirjutanud kümneid pöördumisi ja artikleid naeruväärsest olukorrast, kus riigid on toetamas sõltuvuse jätkamist, soovitades meditsiiniasutuste kaudu sõltlastele nikotiiniasendusravi (plaastrid, nätsud jms)(NAR), kui viisi, et vabaneda sõltuvusest.

Olukord ei erine oluliselt muinasjutust, kus kuningas oli alasti- kõik mõistsid, kuid keegi ei julgenud naerda.Kahjuks on antud olukord naljast valgusaastate kaugusel. Inimesed, kes väitsid aastaid käsi südamel, et NAR aitab sõltuvusest lahti saada, on lükkamas läbi ettepanekut, et nikotiini tuleks kasutada nüüdsest pika-ajaliselt, et hoida sõltlast sõltuvuses.

Ajalehes The Guardian kirjeldatakse, et ekspertide meeskond oli jõudnud järeldusele, et „loobu või sure“ lähenemine enam ei „toimi“. Kuna on see üldse toiminud?!

Nüüdsest soovivad nad võtta nikotiini sõltuvuse kontrolli enda kätte, et „aidata“ sõltlasi, kes ei suuda maha jätta- lähenemine, mille kohta meeskond arvab, et see aitab vältida miljoneid surmasid. Kontrollida sõltuvust? Tõsiselt?

Mis sellise otsuse tulemus oleks? See annaks rohelise tule uutele toodetele, mis toimetavad sõltlastele nikotiini. Uue strateegia nimi võikski siis olla: „Ära ravi sõltlast – manusta talle“.

Mõned nn eksperdid on UK valitsust veennud, et kui nikotiini manustada mingil uuel moel, läbi suitsuvabade sigarettide, siis ei ole see aine kahjulikum kui kofeiin.

The Guardian vahendab, Valitsuskabineti allika sõnu, kes ütleb: „Paljud riigid soovivad seda kraami keelustada; meie peame seda veaks.“

Kuid tõeline valitsuspoolne viga on olnud see, et vastupidiselt Allen Carri selgetele soovitustele, on kõik riigi meditsiiniasutused jätkanud seda jaburat olukorda, kus nikotiini sõltlasele manustatakse mingil muul moel jätkuvalt nikotiini. Mitte ainult ei ole see kulutanud sadu miljoneid naelu maksumaksja raha, vaid selline rumalus on maksnud kümneid tuhandeid suitsetajate elusid, mida oleks võinud säästa, kui neile oleks pakutud efektiivset viisi vabaneda sõltuvusest, mitte jätta neid endi sõltuvuse orjadeks.

Hirmus järeldus? Selle asemel, et uurida Allen Carri meetodit ja mõista, et see meetod on väga efektiivne, ohutu ning ka kuluefektiivne, on võitmas need samad inimesed, kes väitsid aastakümneid, et nikotiini manustamine aitab sõltuvusest jagu saada. Nüüd nad aga söövad oma sõnu ja on hoopis huvitatud sõltlaste sõltuvuse jäädvustamisest.

The Guardiani vahendab: „Meditsiini ja Tervise Regulatsiooni Agentuur on neid vahendeid heaks kiitmas. Kui see pälvib nende heakskiidu, siis surub valitsus tõenäoliselt need poodides nähtavatesse kohtadesse, sigarettide kõrvale, kus neid hakatakse siis inimestele müüma sigarettidest odavama hinnaga“.

Allen Carri organisatsioon ennustas mõnda aega tagasi ka, et need tooted ei tule mitte ainult müügile tavapoodides, vaid neid hakatakse agressiivselt turustama mitte ainult uutele klientidele, vaid ka lastele. Hoidke silmad lahti, sest juba õige pea tulevad müügile nii toffee kui šokolaadimaitselised nikotiinispreid, mida hakatakse reklaamima sarnaselt eelmsie sajandi viie-, kuue- ja seitsmekümnendate aastate sigarettide reklaamidele.

www.allencarr.com on viimaste aastate jooksul enda blogis seda olukorda korduvalt ette ennustanud ja meid on korduvalt naeruvääristatud nimetades meid paranoiliseks ja et sellist olukorda ei saa juhtuda. See olukord on lähiaja küsimus…

Henry Jakobsoni, Allen Carr Eesti, lisa:

See olukord on igapäevaga lähemale jõudmas ka Eestile, kus sõltuvusega tegelevad inimesed on hakanud vältima sõnaühendust nikotiinisõltuvus ja räägitakse mingist tubakasõltuvusest. Inimesed ei jää sõltuvusse tubakast, vaid nikotiinist. Ka Eestis on läbi suruma hakatud kahjude vähendamise strateegiat ja NAR on aina enam viis, kuidas ohutumalt nikotiini manustada, mitte kui viis, kuidas sõltuvusest vabaneda. Suitsetamisest loobumine on jäämas tahaplaanile. Inimesed, kes on vabanenud nikotiinisõltuvusest manustades endale jätkuvalt nikotiini, ei ole seda teinud tänu neile vahenditele, vaid hoolimata nende kasutamisest. Meieni jõuab sageli inimesi, kes pole ehk aastaid suitsetanud, kuid manustavad jätkuvalt endasse seda mürki, kas läbi plaastrite või nätsude. Ma loodan, et inimesed mõistavad peagi, et kuningas on alasti ja see on lihtsalt järjekordne trikk, et panna teid elulõpuni ostma midagi, mis teid kiiresti orjastab ja orjana hoiab.

Millal on õige aeg suitsetamisest loobuda?

See on üks tavalisemaid küsimusi mulle, et kas midagi peaks silmas pidama, kui suitsetamisest loobuda ja kas ajastus võib olla vale.

Jättes suitsetamine tahtejõuga, üritavad inimesed justkui elamist pooleli jätta- nad lähevad kusagile maale, peidavad end välismaailma eest, et kiusatust peale ei tuleks. Ootavad kuni stress elust kaob, et siis üritada. Kuid kui elust kaob stress, siis kaob sellega ka motivatsioon suitsetamine maha jätta ja see lükkub taas teadmatusse tulevikku. Suitsetajal on alati mingi põhjus, miks ta ei saa täna suitsetamist jätta. Tal on alati, mitte kõige lähemas tulevikus, mingi põhjus, miks see koletu päev edasi lükata.

Minuga on võtnud ühendust paljud inimesed, kes on nö ootel. Nad ootavad seda päeva, mil tulla ja üritada. Põhjenduseks on halb ajastus, raha puudumine, aegade sobimatus jpm. Kuid need on kõik lihtsalt vabandused endale, miks seda mitte täna teha. Ärge mõistke mind valesti, see on täiesti inimlik. Hirm on see, mis sunnib meid seda päeva aastaid, isegi aastakümneid, edasi lükkama.

Kuid võtame need kolm populaarseimat põhjendust hetkeks ette ja vaatame, kas need on reaalsed põhjendused või on siiski tegemist sellega, et hirm poeb põue.

Halb ajastus. Kas pole veider, et sa oled suitsetanud aastaid ja ikka veel ootad seda õiget aega? Kui sinu lähedane plaaniks suitsetamist maha jätta. Ütleme näiteks laps (kui sul ei ole, siis fantaseeri). Mis oleks sinu soovitus, millal ta peaks sõltuvusest üritama lahti saada? Kas meie soovitus ei oleks, et võta see ette täna ja ära lükka seda teadmatusse kaugusesse? Miks siis ei järgi meie seda soovitust, mida me lastele annaksime? Sul ei ole motivatsiooni praegu maha jätta? Aga mis see motivatsioon olema peaks? Tavaliselt on motivatsiooniks mingi terviserike, rahaline võimetus või seltskonnas viimaseks suitsetajaks jäämine. Kas sa tõesti tahad oodata, et su tervisega midagi juhtuks?

Raha puudumine. Kui sulle teeks keegi praegu pakkumise, et investeeri raha millessegi, see on ühekordne investeering, maksab €220 ja sulle on garanteeritud igal aastal, kuni sinu elulõpuni, lisasissetulek suuruses umbes €1000. Elu lõpuni! Kui see aga soovitud tulemust ei too, siis saad sa iga sissemakstud sendi tagasi. Kas see poleks suurepärane investeering? Ei oleks küsimustki, me leiaksime selle raha. Kuid täpselt seda ma sulle pakungi- kui sa jätad suitsetamise, siis palju õnne- sa oled teinud oma elu parima investeeringu, sest kasud ei avaldu kaugeltki vaid rahas. Kui me ei saa sind aidata, siis ei lähe see sulle maksma rohkem, kui ühe päeva sinu elust. Lisaks, oleme pakkumas võimalust maksta seminari eest osadena – see raha, mis varem kulus suitsetamisele, võid sa nüüd maksta selleks, et sõltuvusest vabaneda.

Mulle ei sobi teie poolt pakutavad ajad. Suitsetamine ei ole harjumus, vaid see on uimastisõltuvus. Rumal oleks arvata, et kümned inimesed loobuvad igal aastal enda jalgadest, kuid ei jäta suitsetamist, kuna nad ei suuda enda harjumust muuta. Nii nagu iga uimastisõltuvusega, nii ka suitsetamisega – see ei lähe kergemaks, vaid sa vajud ainult sügavamale ja sügavamale. Kas vabadus ülejäänud eluks ei ole väikest pingutust väärt? Kui sulle ei sobi aeg, siis pane sobima. Seni, kuni sa endale sisendad, et sa ei saa, sest ajad ei sobi, seni sa ka sinna mülkasse jääd, makstes suitsetamise eest hingehinda, mõeldes, et miks ma küll kunagi alustasin ja hoiatades noori, et vaadake, et teie kunagi ei alusta.

Võta see otsus vastu ja sa näed, et kõik need vabandused endale on tõepoolest vabandused ja need on veel ainsad vabandused, mis on vabaduse ja sõltuvuse vahel. Tee endale parim kingitus, kaota peast see suur tume vari, hinga endasse vabadust, tunneta rõõmu, mida pakub vabaduse tunne. Tea, mida tähendab tunne, et sa oled vaba ja ei sõltu enam millestki. Sa oled sellest ühe sammu kaugusel.

Õnneliku mittesuitsetaja suhtlemise etikett

John Dicey, Allen Carri Easyway Direktor, London

Loodan, et sa mõistad seda olukorda, mida ma kirjeldan ja ma pole ainus, kes taolistes olukordades korduvalt kimbatusse sattunud on. Tõepoolest on mul vägagi piinlik, et ma ei ole selles suhtes mingit jäika positsiooni võtnud, et kuidas sellises olukorras käituda. Fakt on see, et ma analüüsin, vaatlen ja tõlgendan suitsetajate psühholoogiat iga päev ja ka see, et ma olin aastaid ahelsuitsetaja, kuni jätsin suitsetamise aastaid tagasi Allen Carri meetodiga, on fakt.

Sellest päevast, kui ma õppisin ära, kuidas loobuda suitsetamisest lihtsalt ja valutult, avastasin ma, et muutusin automaatselt suitsetajate suhtes väga sallivaks. See oli kuidagi põhjustatud sellest lihtsusest, mida Allen Carri meetod pakub kellelegi, kelle eelnevad katsed suitsetamisest loobuda, on osutunud piinavaks ja raskeks, jätta suitsetamine hetkega, justkui läbi ime avastada, et see ongi lihtne ja saavutada mitte ainult seda, vaid vältida ka neid hirmsaid kuristikke ning suitsetaja suurimaid hirme- muutuda halavaks, kurjaks, virisevaks endiseks suitsetajaks.

Peagi peale Allen Carri seminaril osalemist – esimene asi, mida ma tegin, kui suitsetaja tuli minu koju, hoolitsesin ma, et ta leiaks tuhatoosi ja tunneks end suitsetades mugavalt. Alles aastaid hiljem osutas mu sõber, et ei tema, ega tema naine ei suitseta enda kodus, ega lase ka teistel seda teha ja et ma ei peaks tundma, et elamises suitsetamise keelamisega, saadaks ma justkui suitsetajatele sõnumi, et nad ei ole meie kodus teretulnud. Isegi siis käisin ma peale, sest ma kujutasin ennast ette suitsetajana ja kuidas ma tunneksin, kui mul lubataks suitsetada – see oleks justkui sõbralikkuse oaas keset vohavat ebasõbralikkust. Alles siis, kui mu esimene laps sündis, olid mu sõbrad sunnitud suitsetama väljas.

Aegajalt avastan ma end dilemma ees, kui ma olen suitsetajatega kusagil väljas.

Näide. Mõni päev tagasi läksime mina, mu naine, sõber (kõik mittesuitsetajad) ja sõbra naine (suitsetaja) Londoni linna peale kaunist õhtut nautima. Fantastilised jahutatud ja presenteeritud joogid ja suurepärane õhtusöök meie lemmikrestoranis.

Ma olin süvenenud jutuajamisse sõbra naisega, ajal mil minu naine oli mu sõbraga rääkimas mingil täiesti teistsugusel teemal. Nagu ikka olin mina eelkõige kuulaja rollis, sest see sobib mulle kõige paremini ja olin nautimas seda super atmosfääri, mugavust, lõdvestavat õhtut. Keset jutuajamist vihjas sõbra naine äkitselt, et ta käib kiirelt väljas ühel suitsul ära. Mingil põhjusel ei olnud mul sel hetkel aimugi, mida etikett ette näeb. Ma oleksin pidanud vist vait olema, kuid ma ütlesin, et ma tulen hea meelega temaga õue kaasa vestlema või äkki ta eelistab üksinda suitsetada. Ta vastas, et ei ole vahet, mõlemad variandid sobivad. Ma otsustasin, et kui ma temaga ühineks, oleks jututeema paratamatult läinud suitsetamisele, suitsetamisest loobumisele, suitsetamisest loobumise katsetele, suitsetamisest loobumise kogemustele ja tavaliselt tulevad teemaks kõik suitsust loobumise meetodid ja nende efektiivsus.Taolistes situatsioonides tunnevad suitsetajad tihti piinlikkust suitsetada mittesuitsetaja juuresolekul ja samas tunnevad justkui kohustust sellest ka rääkida. Mulle oli selge, et see oli teema, millest ei soovinud rääkida ei tema ega mina – seega otsustasin ma jääda oma kohale.

Hetkega tundsin ma end kohutavalt. Sisimas tundsin ma, et ma oleksin loomulikult pidanud temaga ka väljas suhtlema, kui ta suitsetas. Ma oleksin pidanud uskuma enda võimesse suuta jätkata antud teemal ja juhtida ta mõtted suitsetamise teemadelt mujale. Kuidas ma võisin olla selline idioot? Ma võtsin endale kindlaks otsuseks, et sellest hetkest peale saadan ma alati üksikut suitsetajat, kui ta peab suitsetamiseks seltskonnast eralduma. Välja arvatud loomulikult juhul, kui ta avaldab soovi üksinda olla. Loodan, et mu sõbra naine annab mulle andeks, kui ta tunneb, et ma olin ebaviisakas, kui saatsin ta üksi suitsetama. Muide, hetkel, kui ta ruumi naases, võttis ta kohe teema ülesse, et ta peaks peagi Allen Carri seminaril osalema.

Veider, et see teema on mu mõtteisse tulnud alles hiljuti. Ehk sellepärast, et eelnevalt olen ma suhelnud pigem suuremate gruppidega, kus on suitsetajaid enam kui üks ja suitsetajd ei pea üksi aega veetma või vähemalt ei ole ma seda enda jaoks täheldanud – nad on paari salamahvi tarbeks lihtsalt hetkeks välja hiilinud, et seltskonda mitte pahandada, justkui üksi väljas olles oleks huvitavam, kui nende seltskonnas.

Huvitav, kas keegi teine on veel taolisi olukordi enda jaoks teadvustanud või kas on mingi omaks võetud etikett sellisteks olukordadeks?

Miks 93% suitsust loobujaist ebaõnnestub ühe aasta jooksul

Miks on ebaõnnestumise tase suitsust loobumisel nii tohutult kõrge? Kui sa katsetad suitsust loobumist, siis see tähendab, et sa ei taha tegelikult olla suitsetaja. Mitte keegi teine ei sunni sind ju järgmist sigaretti süütama. Mis muudab siis loobumise nii raskeks? Laialt levinud arvamus on, et kui suitsetaja üritab loobuda, kogeb ta hirmsaid nikotiini ärajäämanähtusid. Nendeks võivad olla: suitsunälg, ärevus, ärrituvus, keskendumisraskused, unetus ja iiveldus. Tüüpiline/levinud lahendus on pakkuda „meditsiinilist“ nikotiini, et suitsetaja saaks muuta suitsetamise „harjumust“, ilma, et ta peaks kogema hirmsaid nikotiini võõrutusnähtusid. Kui „harjumus“ on muudetud, võib suitsetaja end aegapidi nikotiinist võõrutada. See on nikotiini asendusravi teooria (plaastrid, nätsud jt nikotiinitooted). Kogu teooria põhineb kindlalt oletusel, et kõiki eelpool loetletud sümptomeid põhjustab nikotiini võõrutus.

Aga kas see oletus on õige?

Enne kui sa midagi järeldama hakkad, mängime korraks mõtteis läbi ühe situatsiooni. Kujutle olukorda, et sind on kutsutud terve päeva kestvale kalastusretkele, mis leiab aset merel. On suurepärane ilm ja sa ei jõua ära oodata, et veeta päeva merel, nautida head seltskonda, olles eemal argimuredest ja stressist. Loomulikult oled sa varunud päevaks piisavalt sigarette. Sa võtad kaasa paki, mis on peaaegu tühi ja teise paki, mis on täis.

Varahommikul, päikesetõusu ajal lahkute te laevaga sadamast ja õige kalastuskohani tuleb sõita poolteist tundi. Enne kui sa oma õnge vette viskad, otsustad sa ära tõmmata viimase sigareti vanast pakist. Sa tunned end fantastiliselt- rahulikuna, lõdvestununa ja rõõmsana. Kuid siis, poole suitsu pealt, hiilib sinusse rahutu ärevus…

… kas ma ikka võtsin autost oma täis suitsupaki kaasa?

Sa otsid närviliselt kõik oma taskud läbi (korduvalt ja korduvalt), et mõista, et su suurim hirm on tõsi – sa oled hetkel suitsetamas oma viimast sigaretti! Sümptomid haaravad su hetkega endasse: paanika, närvilisus, ärevus, frustratsioon, keskendumisraskused, viha (need on vaid mõned). Sa kas tunned neid sümptomeid kogu järgneva päeva või sa suudad veenda oma mittesuitsetavat sõpra, et kolme tunnine ring sadamasse ja tagasi on suurepärane mõte.

Iga suitsetaja suudab selle situatsiooniga samastuda. Isegi kui ta pole kunagi taolisse olukorda sattunud. Enamus suitsetajatele piisab isegi mõttest, et suitsud võiksid otsa saada, et tekiks sisemine vastik ärevus. Oluline punkt, mida tuleks antud situatsioonis mõista, on see, et kõik need sümptomid leidsid aset hetkel, kui sa ikka veel suitsetasid oma sigaretti! Su keha oli nikotiinist tulvil. Ei ole ju võimalik, et neid nähtusid põhjustas nikotiini võõrutus.

Suitsetajad võivad veeta pikki tunde ilma nikotiinita, tundmata mingitki ebamugavust. Praeguse aja suitsetamispiirangutega ja suitsetajate häbistamisega, ei suitseta paljud suitsetajad tööjuures (õpetajad, arstid) ja nad ei koge mingeid nähtavaid võõrutusnähtusid. Pluss praktiliselt iga suitsetaja veedab igal öösel 8 tundi ilma suitsuta ja võõrutusnähud ei ärata neid isegi üles. Kui suitsetaja hommikul lõpuks üles ärkab, ka siis ei koge nad mingit valu ega ebamugavust peale 8 tundi võõrutust. Kui me räägime võõrutusest, siis me räägime keemilisest protsessist – see ei jää seisma lihtsalt selle pärast, et suitsetaja läheb magama.

Seega, kui see ei ole nikotiini füüsiline võõrutus, mis tekitab neid suuri raskusi suitsust loobumisel, siis mis see on?

Neid raskuseid põhjustab vaimne konflikt: „Ma tahan suitsu, aga ma ei saa või ma ei tohi.“ Konflikt ei kao kusagile, seni, kuni sulle näib, et suitsust loobumise tulemusena oled sa jäänud ilma oma toest ja naudingust.

Lahendus probleemile, just nagu probleem isegi, on puhtalt vaimne. Allen Carr’i Easyway aitab sul seminariga muuta nägemust suitsust. Teadmised on tõepoolest jõud ja plaastri pealepanekuga või tableti neelamisega, ei saa sa mingeid teadmisi juurde. Allen Carr’i seminaril kulub viis tundi, et selgitada tõde, miks sa suitsetad ja aidata mõista nikotiini tõelist palet.

Ükski teine meetod ei eemalda probleemi põhjuseid. Teiste meetoditega õnnestub inimestel maha jätta mitte tänu neile, vaid hoolimata nende kasutamisest, sest nad pühenduvad nikotiini füüsilisele poolele ja nagu sa juba võisid veenduda, ei ole see pool mingiks probleemiks. Umbes 7% loobujatest on piisavalt tahtejõudu, et selle vaimse traumaga toime tulla, misiganes meetodit nad kasutavad. Siiski, kuna nad arvasid, et suitsetamine pakub naudingut ja aitab stressi leevendada enne loobumist, siis see nägemus suitsetamisest ei kao kusagile ka peale loobumist. Seetõttu teatud olukordades tunnevad nad ka edaspidi, et i-le jääb täpp panemata, sest nad ei saa enam suitsetada. Ülejäänud 93% loobujaist valib lühema ja vähem armetu, suitsetaja elu. See, et mõned inimesed tulevad loobumisega toime kasutades mõnd tahtejõu meetodit, ei tähenda, et see on mõistlik lahendus. Allen Carr ütles kunagi:

„On olemas inimesi, kes suudavad seksida seistes püsti võrkkiiges, kuid see ei tähenda, et see oleks lihtsaim viis seksimiseks.“

Rääkides suitsust loobumisest, siis on olemas lihtsam viis. Allen Carr’i Easyway ei ole loeng sellest, MIKS sa peaksid mahajätma. Sa tead ise ka, miks sa seda tegema peaksid – sellepärast sa seda juttu siin loedki. Selle asemel räägib Easyway KUIDAS suitsetamine maha jätta- lihtsalt, koheselt ja igaveseks. See saab olema vaimustav ja avastusterikas teekond ja paljud osalejad naudivad mahajätmise protsessi. Muide see on ka ainuke meetod, mis laseb suitsetada ajal, kui sa oled mahajätmas – me teeme iga natukese aja tagant suitsupause. Seminari lõpuks, kui sa oled mõistnud nikotiinilõksu ja suitsetamise tõelist palet ning sul ei ole mitte ühtegi põhjust, miks suitsetamist jätkata, kustutad sa enda viimase suitsu ja suitsetamisega ongi ühel pool. Sa ei tunne, et oled toomas ohvrit vaid tunned kergendust ja rõõmu, et sellega on nüüd lõpuks ühel pool. Sa oled saavutanud selle, mida iga suitsetaja maailmas sooviks:

VABADUSE!

Paljud inimesed saavad meetodist abi lugedes Allen Carr’i raamatut „Lihtne meetod lõpetada suitsetamine“, teised eelistavad seminare. Raamatu suurim puudus on see, et, kui on miski, millega sa nõus pole või ei mõista, siis sa ei saa paluda raamatut, et see aitaks sul midagi lahti mõttestada. Seminar on ja jääb kõige võimsamaks viisiks suitsetamisest loobumisel. Seepärast julgemegi me ka pakkuda raha tagasi garantiid. Seminari kestel saad sa hajutada enda kahtluseid küsides küsimusi kohe, kui küsimus peaks tekkima ja sa saad vastuse väljaõppinud koolitajalt, kes mõistab su olukorda. Kõik koolitajad on endised suitsetajad ja jätnud samuti suitsetamise Allen Carr’i meetodiga. Samuti hoiavad nad seminaril silma peal, et kõik mõistaksid edastatavat informatsiooni. Vajadusel saavad kõik osalejad kasutada ka seminarijärgset tasuta telefonituge ja ka tasuta lisaseminare, kui mahajätmine peale esimest seminari peaks ebaõnnestuma.

Ei ole kahtlustki, et sa oled ikka veel mõnevõrra skeptiline meie väite suhtes, et iga suitsetaja, sina sealhulgas, võib suitsetamise jätta kohe, lihtsalt ja jäädavalt. Kuid selle asemel, et teha viga ja lüüa käega, mõeldes, et see on ilmselge liialdus, tule ja vaata ise järgi – see on täiesti riskivaba. Mida ongi sul kaotada? Meetod on ravimivaba, sel puuduvad igasugused kahjulikud kõrvalmõjud ja lisaks on sulle ettenähtud ka kolmekuuline raha tagasi garantii. Kuid ära usu vaid meie sõnu, vaata edulugusid meie lehtedel www.allencarr.ee või www.allencarr.com , või kasuta lihtsalt google abi, et leida infot meetodi kohta. Miljonid inimesed maailmas on avastanud, kui lihtne on sõltuvusest vabaneda, kasutades Allen Carr’i Easyway meetodit.

Sa oled öelnud: „Ma jätan varsti maha“ juba aastaid. Kui sa ei jäta nüüd, siis millal sa seda teed? … järgmisel nädalal? … järgmisel aastal? Lõpeta enda lollitamine, lõks on loodud, et orjastada sind kogu eluks. Aeg põgeneda on käes. Broneeri end Allen Carr’i seminarile ja raskeim osa mahajätmisest on möödas.

VÕTA VALIKUÕIGUS TAGASI!

Suitsetamisest loobumine: Kas tahtejõud on loobumisel vajalik? EI!

Suitsetamisest loobumine on aina aktuaalsem teema. Igal aastal, loobub Eestis suitsetamisest aina enam inimesi. Nad teevad seda, sest nad on mures oma tervise ja laste pärast, nad tunnevad survet sõprade, sugulaste ja ühiskonna poolt. Ei olegi tegelikult tähtis, miks nad selle otsuse teevad, kuid nad otsustavad, et nüüd ei suitseta nad elu lõpuni. Kirjutan seda postitust sellel eesmärgil, et aidata suitsetajatel saavutada edu, aidata mõista, miks traditsioonilisi meetodeid kasutades nii paljud suitsetajad ebaõnnestuvad.

Hetkel kui suitsetaja hakkab heietama loobumise mõtteid, hiilib temasse paanika, hirm ja ebakindlus. Suitsetaja tunnetab, et suitsuta ei ole ta elu täisväärtuslik – ta kardab, et jääb alatiseks millestki puudust tundma. Tekib hirm, et suitsuta ei naudita enam seltskondlikke üritusi, ei tulda toime stressiga, kaob viis, kuidas oma igavust peletada. Ta on mures, et kõik muutub ja ta peab teadlikult panema vastu kiusatusele suitsetada. Lõppude lõpuks- talle ju meeldib suitsetada ja loobudes toob ta ohvriks nii naudingu kui ka teised suitsetamisega kaasnevad lisaväärtused. Seega, kui ta üritab loobuda, siis kõik need mõtted tekitavad tugeva masenduse ja depessiooni, ta tunneb, et on toonud reaalse ohvri, et ta on pidanud millestki olulisest loobuma. Kahjuks, kui suitsetaja kogeb masendust ja depressiooni laadset tunnet, siis ta tahab teha vaid üht – suitsetada. Ja kuna suitsetamine ei ole enam lubatud, on masendus mitmekordne ja väljapääsu ei paistagi olevat…

Kõik eelpool öeldu iseloomustab tahtejõuga suitsetamisest loobumist. Tahtejõuga suitsetamisest loobudes loobute te millestki, mida te naudite, millestki, mis teile meeldib, millestki, milles on teie jaoks mõte. Just tahtejõu kasutamine loobumisel, on peamine ebaõnnestumise põhjus, mitte stress ega halvasti valitud aeg. Peamine läbikukkumise põhjus on: kui suitsetaja teeb otsuse loobuda ja kustutab oma viimase suitsu, siis ta usub ta ikka, et suitsetamine pakub naudingut. Kui suitsetaja kustutab oma viimase suitsu ja arvab ikka, et suitsetamine on naudingut pakkuv tegevus, siis miks peaks see nägemus muutuma? Ei muutugi. See ainult kinnistub. Südamesse hiilib kurbus ja igatsus ning suitsetaja jääb meenutama neid mõnusaid hetki, mis möödusid suitsuga ja just analoogsed hetked suitsuta, muutuvad hetkedeks, kus suitsetaja peab teadlikult tahtejõuga suitsetamisest hoiduma.

Ma mäletan millise õuduse ja hirmuga ma nägin, kuidas mu vanaisa viimased kuud kopsuvähiga võideldes möödusid. See tekitas minus hirmu ja stressi – nendel kuudel suitsetasin ma oma kaks korda rohkem kui muidu. Mida enam ma mõtlesin vanaisa piinadele, mida enam oli mul ebaõnnestunuid katseid suitsetamisest loobuda, mida enam ma üritasin suitsetamist kontrollida, seda rohkem ma suitsetasin. Minu päevaste sigarettide kogus kasvas viimastel aastatel kuuekümne sigaretini päevas – 3 pakki iga päev.

2007 aasta jaanuaris õnnestus mul lõpuks suitsetamine maha jätta. Nagu öeldud, ei ole suitsetamisest loobumisel tahtejõudu tarvis, kuid seda vaid juhul, kui sa mõistad suitsetamise tegelikke põhjuseid. Kui suitsetaja kasutab loobumisel tahtejõudu ja kukub läbi, kirjutatakse ebaõnnestumine puuduliku tahtejõu või ebapiisava motivatsiooni arvele.

Kuid tegelik põhjus ei ole olematus tahtejõus, miks suitsetajad peavad suitsust loobumist nii raskeks. Tegelik põhjus on soovide konfliktis. Ühest küljest teab suitsetaja, et suitsetamine rikub tervist, on kallis ja räpane tegevus. Teisest küljest on ta veendunud, et suitsetamine aitab keskenduda, lõdvestab, peletab igavust ja leevendab stressi. Suitsetaja avastabki end olukorras, kus hoolimata sellest, et mahajätmiseks on mitmeid häid põhjuseid, on tema silmis ka jätkamisel suured boonused – suitsu ihaldusväärsus ei kao kusagile. See on see “sõda”, mis toimub suitsetaja peas ja on tõeline põhjus, miks mahajätmine nii raske näib. Kuna moodne meditsiin on seisukohal, et see stress, ärevus, paanika tulenevad nikotiini füüsilistest mõjudest, siis seepärast otsitaksegi lahendust tablettide ja ravimite näol. Seepärast ongi kõik taolised lahendused niivõrd ebaefektiivsed ja mahajätmine näib nii ületamatult raske. Kui sa arvad, et naudid suitsu hommikukohvi kõrvale enne mahajätmist, siis ei muuda su meelt ükski tablett ja sa pead teadlikult tahtejõuga hoiduma, et sa ei teeks enam seda suitsu.

Nikotiini füüsilised võõrutussümptomid on võrreldavad kerge näljatundega, mille suitsetaja eemaldab hommikuse esimese suitsuga ja siis kõikde teiste traditsiooniliste suitsudega (peale kohvi, ummikus, töö juures pausidel, peale lõunat, peale läbirääkimisi, peale õhtusööki, enne magamaminekut jne). Turundajad, kes müüvad nikotiini sisaldavaid plaastreid, elektroonilisi sigarette ja muid nikotiini manustamise vahendeid, rõhuvad oma reklaamides suitsetajate hirmudele, kus nad kirjeldavad neid piinasid, mis kaasnevad suitsunäljaga ja söödavad ette enda tooteid, mis kaotavad piinad. Kasutatakse fraase nagu „Kontrolli enda suitsunälga 24 tundi ööpäevas“. Kuid see on lihtsalt vale! Suurem osa nikotiinisõltlastest magab igal ööl 8-9 tundi tundmata mingeid piinu. Enamus neist ei ärka öösel kordagi ülessegi. Just taolised hirmutamised, kus sulle sisendatakse, et suitsetamise mahajätmine on väga raske, hoiavadki sind lõksus ja sa arvad, et vajadki neid lisavahendeid, et suitsetamise mahajätmisega toime tulla. Need hirmutamised panevad sind tundma nõrgana, sest juba mõte mahajätmisest tekitab paanikat.

Kui sa loodad suitsetamisest loobumisel tahtejõule, on see sama, mis minna dieedile. Kui sa lõpetad dieedi tõttu oma lemmik toidu söömise, tunned sa end kohe ilmajäetuna ja söök ei ole mitte vähemväärtuslik, vaid sa ei jõua ära oodata, mil dieet läbi saab, et uuesti oma lemmiktoitu nautida. Sama on suitsetamisega. Kui sa tunned, et suits pakub sulle midagi, hoolimata sellest, et tahad sellest lahti saada, siis tunned sa peale mahajätmist, et oled millestki ilma jäänud ja ainult loogiline on sellest millestki puudust tunda. Kuid kui sa mõistad suitsetamise tõelist iseloomu, sa mõistad, kuidas nikotiin trikitab sinu ajuga ja mõistad, et suitsetamine hoopis ei lase sul lõdvestuda, on sinu stressi ja igavuse peamiseid põhjustajaid, siis on ju loogiline järeldada, et suitsetamisest loobumine on lihtne ja puudub vajadus ka tahtejõu kasutamise järgi.

Kui sa ei taha suitsu teha, sest sa mõistad, et sel puudub igasugune positiivne omadus, siis miks oleks sul vaja kasutada selle mittetegemiseks tahtejõudu?

Kas lugeda suitsetamisest loobumiseks raamatut või tulla seminarile?

Seda küsimust küsitakse mult üpris tihti. See võib panna suitsetaja dilemma ette ja tegelikult pole selline segadus ka üllatav.

Ühest küljest on raamatut müüdud (ametlikult) enam kui 13 miljonit koopiat ja see on levimas puhtalt inimeselt inimesele soovituste kaudu (oleme tagasisidena kuulnud ka, et ühte ostetud raamatut loeb tihtipeale mitu inimest ja seega ei tundu ka võimatu oletus, et meetod on jõudnud ligemale 30 miljoni inimeseni, enam kui 45 riigis). Teisest küljest on seminar meetodi algupärane vorm oma tasuta lisaseminaridega, telefonitoega ja raha tagasi garantiiga.

On levinud eksiarvamus, et seminarid põhinevad raamatul. Tegelikult on tõde täpselt vastupidine. Peale seda, kui Allen jättis edukalt suitsetamise (peale mitmeid ebaõnnestumisi), aitas ta enda avastatud lähenemisega suitsust vabaneda mitmetel lähedastel inimestel. Hiljem nimetas ta enda meetodi „Easyway“ks („Lihtne meetod“). Sellest, et mingil mehel on suurepärane lahendus suitsetamise probleemile, kuulis aina enam ja enam inimesi ning varsti oligi Allen sunnitud pidama individuaalseminaride asemel grupiseminare (NB! Mingit reklaami ei tehtud. See kõik käis suust suhu soovituste kaudu- inimene, kes jättis tänu Allenile suitsetamise, soovitas seda enda sõpradele jne).

Mida aega edasi, seda suuremaks kasvas nõudlus ja seminarigrupidki kasvasid aina suuremaks ja suuremaks. Selleks, et soovijate tulvale vastu tulla, tuli tal seminare pidama hakata väljaspool kodu ja ta kolis oma tegemised lähedalasuvatesse bürooruumidesse, sest kodu seinad jäid kitsaks.

Tal tuli hakata tööle kuus kuni seitse päeva nädalas, kuid ka siis oli loobuda soovijate arv liialt suur ja seitsmest päevast nädalas hakkas väheks jääma. Kuna järjekord tema seminaridele kasvas ligi kuue kuu pikkuseks, tuli leida mingi muu lahendus. Ta otsustas kirjutada raamatu.

Allen Carri pere ja sõbrad pidasid teda hulluks. Nad üritasid talle selgeks teha, et kui anda välja raamat, siis miks peaksid inimesed tulevikus tulema seminaridele ja maksma küllalt kõrget hinda? Sellest hoolimata kirjutas Allen Carr raamatu ja andis ise raamatu ka välja (1980ndatel ei olnud see nii lihtne kui tänapäeval). Pahaendeline algus raamatu kirjastamisele, mis osutuks kõigi aegade enim müüdavaks suitsetamise mahajätmise raamatuks üldse!

Peale seda, kui Alleni seminaridel käis mitmeid kuulsusi, kuulis meetodist ka meedia ja ta kutsuti populaarse raadio hommikuprogrammi külaliseks. Intervjuus tuli jutuks ka raamatu kirjastamine ning järgnevatel nädalatel sai Allen sadu ja sadu raamatu tellimusi (kuna ta kirjastas oma raamatu ise, siis võib ainult ettekujutada, kuidas Allen ja ta abikaasa Joyce neid tuhandeid raamatuid pakkisid ja teele saatsid). Mõne aja pärast võttis kirjastus Penguin raamatu levitamise ja kirjastamise oma hoole alla ning 25 aastat hiljem on seda müüdud 13 miljonit koopiat 45 erinevas riigis.

Tulles tagasi küsimuse juurde- kas tulla siis seminarile või lugeda raamatut? Ütleme nii, et kui mu parim sõber oleks suitsetaja ja sooviks suitsetamisest loobuda, broneeriksin ma talle koha seminaril. Kui ta langeb sellesse vähem kui 10% kategooriasse ja ei jäta suitsetamist, siis ma kingiksin talle raamatu (kuna me teenime vaid õnnestumiste pealt, siis seminaril ebaõnnestujad saavad kogu makstud raha tagasi). Kuid kindlasti ei kannaks ma maha raamatut, sest nii paljud inimesed on ka raamatust abi leidnud. Aga selge on see, et seminarid on Allen Carri organisatsiooni kuldne standard ja nende edus me ei kahtle, seepärast me saamegi pakkuda garantiid. See on miski, mida ei paku ükski teine meetod maailmas – täielikku raha tagasi garantiid.

Seminarile tulijate seas on mitmeid ebakindlaid inimesi, kes on lugenud raamatut, kuid ei ole suitsetamist jätnud või on teinud seda lühiajaliselt ja on mures, et ka seminarist ei ole abi. See on järjekordne eksiarvamus. Terapeudid annavad meetodi edasi dünaamilisel viisil, tuues näiteid, tehes katseid ja luues õige atmosfääri. Samas, kui raamatu puhul tuleb kasutada ettekujutlusvõimet ja hoida ise kätt pulsil, et mõte kaduma ei läheks. Seminaril ei oodata inimeselt ka sügavat motivatsiooni, vaid piisab sellest kui tullakse seminarile ja antakse endale võimalus. Kaotada ei ole ju midagi, kuid võita väga palju. Silmas tuleb pidada, et selle justkui imena toimiva meetodi avastas mees, kel ei ole mingit meditsiinilist haridust. Kes kustutas oma viimase sigareti enam kui 25 aastat tagasi ja mõistis, et ta suudaks aidata igat suitsetajat maailmas.

Me ei ole veel aidanud igat suitsetajat maailmas, kuid kõik inimesed Allen Carr’i Easyway organisatsioonis töötavad väsimatult, et täita Alleni unistus – aidata igal soovijal vabaneda suitsetamisest. Seda kas läbi terapeudi teadmiste või läbi trükitud raamatu – see meetod on kättesaadav igale soovijale. Mõni tahab lihtsalt sõita kaardi järgi, teine tahab, et talle õige teeots kätte näidataks.

Maksa Allen Carr’i suitsetamisest loobumise seminari eest mitmes jaos.

Kui sa oled keskmine suitsetaja Eestis, kulub sul sellele tegevusele igakuiselt ümmarguselt 100 eurot. Kui sa see kuu semianril ei osale, on sul järelikult järgmisel kuul seminarile kulunud juba 100 eurot rohkem, kui sa ei tule kaks kuud, on sul kulunud 200 ning kui sa ei tule kolm kuud, oled sa juba suitsetamisele kulutanud rohkem, kui see seminar sulle maksma läinud oleks.

Kui finantsolukord on teil selline, et ei lase kogu seminari raha korraga välja käia, siis pakume võimalust maksta ette. Kui soovite seminarile tulla, kuid raha ei püsi teie käes, siis andke märku ja te võite kanda seminari tasu jupi kaupa ette. See peaks küll juhtuma maksimaalselt kolme kuu jooksul. Aga kui kolme kuu jooksul te jätate suitsetamise ise maha? Siis võite oma tasutud raha iga kell tagasi küsida.

Oluline on, et ärge jätke seminarile raha pärast tulemata, sest mitte tulemine on võrreldamatult kallim!

Järjekordne edulugu: Neve Campbell

Neve Campbell on inimestele enim tuntud kui pidevalt ohusolev kaunitar Sidney Prescott filmiseeriast „Karje“ (“Scream”).

Tema peamiseks tegevuseks enda rollis on olnud noa ja maskiga varustatud maniakkide eest põgenemine. Seni on ta teinud seda õnneks edukalt, mis võimaldab tal aina ja jälle oma rolli naasta. Lähiajal võib peale kümne aasta pikkust pausi teda taas Sidneyt kehastamas näha, kui „Karje“ naaseb neljandat korda.

Tore oli kuulda teda rääkimas Allen Carr’i meetodist ja ta kirjeldas enda suitsetamisest vabanemist, kui „elu suurimat saavutust“.

Ta rääkis pühapäevases (10.04.2011) Irish Mail ajalehes: „Suitsetamise harjumus tekkis mul 14 aastaselt, mis kasvas hiljem 30 sigaretini päevas. Iga kord kui ma maha jätta üritasin, mõtlesin ma pidevalt ainult suitsule. Kuus aastat tagasi aitas Allen Carri meetod mõista seda keemilist reaktsiooni, mis suitsetamisel tekkis. Ma mõistsin lõpuks, et nikotiin on narkootikum ja ma olen sõltlane. Ei kunagi enam!“

Eksperiment Naistelehes

2010 aasta lõpus käis meil külas Naistelehe ajakirjanik Kristiina Genno, kellega oli kaasas tema sõbranna, Ksenija Arnautova, kes tuli katsetama enda nahal, kas meetod tõepoolest aitab suitsetamist jätta. Ma ei muretsenud meetodi negatiivse kajastuse pärast puhuks kui eksperiment peaks ebaõnnestuma, sest isegi inimesed, keda me ei suuda aidata, tulevad meie juurde tagasi, et proovida uuesti, kuna nad näevad isegi, et see on tõepoolest kõige loogilisem viis suitsetamisest vabaneda. Küll aga ma muretsesin, et äkki ei ole Ksenija mõttega asja juures ja ei jäta suitsetamist puhtalt põhjusel, et ei järgi juhiseid, mida ma seminari vältel annan. Eelnevalt olin ma ka mõistnud, et mingit motivatsiooni sellest vabaneda tal samuti pole, kuid seda olekski palju loota. Motivatsiooni on vaja selleks, et suuta tahtejõuga vastu panna soovile suitsetada, kuid meetodi eesmärk ongi eemaldada soov suitsetada ja just seepärast ei eelda ka tahtejõu kasutamist.

Eksperiment läks suurepäraselt. Loe sellest SIIT

Samuti saime hulga kirju lugejatelt, kes soovisid osa võtta loosimisest kolmele tasuta kohale, kus paljud võtsid vaevaks ka rääkida enda eelnevatest üritustest. Need lood olid privaatsed ja inimeste jaoks emotsionaalsed ning avalikustamisele ei kuulu. Kuid inimesed kirjeldasid enda masendust ja lootusetust sellest vabanemisel, kui nad kasutasid erinevaid tahtejõu meetodeid (me nimetame kõiki teisi meetodeid ühise nimetajaga – tahtejõu meetodid, sest kõik teised meetodid eeldavad suurel määral tahtejõu kasutamist).

Teine asi, mis kirjadest läbi kumas oli mõte, et eksperimendis osalenud Ksenija päevaste sigarettide arv oli kõigest seitse, seega järeldati, et ta ongi paremas olukorras. See ei ole nii. Tegelikult on meil lihtsam aidata inimesi, kes suitsetavad pigem 40 kui 4 sigaretti. Miks see nii on, oleks pikem seletamine ja seda teemat katame me põhjalikult seminaril.

Loodan, et kui sa oled veel suitsetaja, siis see artikkel innustab sindki seda sõltuvust seljatama. Tule ja anna endale võimalus. Mis on kõige hullem, mis võiks juhtuda? Just! Kõige hullem tulemus oleks, kui sa ei jätaks suitsetamist. Kuid raha tagasi garantiiga ei ole sul kaotada midagi.