menu

Millal on parim aeg suitsetamist maha jätta?

Ühesõnaline vastus: HOMME! Kuid, kas sa ei öelnud sama ka eile? Ja päev enne?

Homme on suitsetajate lemmikvastus seepärast, et siis ei tule seda teha täna. Me kõik teame, et mingil hetkel peame nagunii suitsetamisest lahti saama, kuid see on “mingil hetkel” ja kuna see ei ole täna, siis sellele mõtleme kunagi hiljem. Antud hetkel tahame me suitsetada ja hirm millegi olulise kaotamisest on meie teadvuses tugevam, kui hirm, et see võib meid mingil hetkel ära tappa.

Hoolimata teadmisest, et suitsetamine tapab ühe inimese kahest, “tahame” me suitsetada, sest me usume, et see aitab meil lõdvestuda, tulla toime stressiga, või aitab meil saledana püsida. Lisaks nendele uskumustele näeme me suitsetamises ka mingit naudingut või kasu ja usume, et suitsetamisest loobumine on ülimalt raske ja kurnav. Öeldakse ju, et nikotiini ärajäämanähud on kohutavad. Öeldakse, et see võõrutusprotsess on hullem kui heroiini puhul. Me usume, et isegi ebatõenäolisel juhul, kui me suudame selle hirmsa võõrutusprotsessi üle elada, ei saa meist kunagi õnnelikke mittesuitsetajaid ja me peame veetma nüüd kogu elu tundes suitsetamisest puudust.

Mõni ime siis, et selliste uskumuste küüsis olles, on parim mahajätmise päev homme…

Lihtsa mahajätmise võti peitub selles, kuidas sa näed suitsetamist ja maha jätmist. Allen Carri meetod õpetab suitsetajatele, kuidas muuta enda vaatenurka. Nii pea, kui ma hakkasin suitsetamist nägema, kui probleemi, mitte kui lahendust; kui ma mõistsin täielikult, et ma ei loobu millestki; kui ma sain aru, et suitsetajana kogesin ma nikotiini ärajäämanähtusid igal ööl ligi kaheksa tundi, kui ma magasin ja need olid niivõrd leebed, et ei äratanud mind isegi üles; kui ma mõistsin, et hoopis suitsetajad, mitte mittesuitsetajad, on need, kes jäävad ilma – enda tervisest, energiast, eneseaustusest ja vabadusest – alles siis ma mõistsin, et mahajätmine võib tõepoolest lihtne olla. Ja teate mis? See tõepoolest oligi!

Suitsetamisest loobumine – kas ma olen valmis?

Väga tihti põhjendavad suitsetajad enda suitsetamist – ma ei ole valmis maha jätma. Või ütlevad, et mul ei ole praegu põhjust maha jätta. Ja pealt näha tunduvad need justkui vägagi aktsepteeritavad põhjendused. Kuid kas tõesti?

Sageli näen ma suitsetajaid, kes on oma tervisest ilma jäänud, kuid jätkavad suitsetamist. Minu küsimuse peale, et miks seda jätkavad, rehmavad nad käega ja vastus on tavaliselt üks kahest- “ah, mis ma enam, tervis on nii tuksis, et enam pole vahet” või “Minu tervis on tänaseks niivõrd nõrk, et minu jaoks on mahajätmine kahjulikum, kui edasi suitsetamine. Mõtle ise, mis mu organismiga juhtub, mis on harjunud mitukümmend aastat igapäevaselt nikotiini saama ja nüüd ma selle järsult katkestaksin.”

Need mõlemad väited on alusetud ja lihtsalt enda suitsetamise õigustamiseks. Kas see tähendab, et need inimesed tahavad suitsetada? Ei. Need inimesed kardavad maha jätta. Nad on suurema osa elust suitsu küljes veetnud ja ei kujuta oma elu enam ilma selleta ettegi- kuidas ma hommikul kohvi joon? Kuidas ma igapäevasele pingele vastu seisan? Kas mahajätmine on raske? Mida ma autos pikki otsi sõites tegema hakkan?

Nad ootavad õiget aega, et nendele hirmudele vastu astuda.

Enamus suitsetajaid veedavad aastaid oodates õiget aega, et suitsetamisest loobumine ette võtta. Paljud ootavad, kas mingit haigust, mis annaks neile tõuke või aastavahetust, või mingit muud päeva, mis tundub neile justkui hea päev sellega ühele poole saamiseks. Tegelikult ei ole need päevad millekski muuks, kui võimalus see otsus lõputult edasi lükata. Kui seatakse endale eesmärgiks, et aastavahetusel on viimane suits ja juhul, kui see plaan ebaõnnestub, siis pole midagi hullu lahti- uus aastavahetus on jälle ju aasta pärast siin.

Selleks, et suitsetajad saaksid analüüsida, kas nad on valmis suitsetamist maha jätma, mõistaksid, kuidas see sõltuvus üldse tekkinud on ja miks mahajätmine niivõrd raske näib, pakume nüüd igakuiselt tasuta infotunde. Seda võiks lausa nimetada suitsetamisest loobumise ettevalmistuskursuseks. Mis küll kestab vaid ühe tunni. Et olla kursis, kus ja millal need toimuvad, peab sul olema sooritatud test meie lehel või pead sa olema meie sõber Facebookis.

Tule ja osale ühel sellisel tunnil ning saa põhjalikum teadmine, kuidas see sulle abiks saab olla. Teine variant kuulda lähemat infot infotundide kohta, on kirjutada info@allencarr.ee või helistada numbril 7330044.

Kuidas valida endale suitsetamisest loobumise terapeuti/nõustajat?

Kuna viimasel ajal on valik niivõrd laiaks läinud- nikotiini plaastrid, nätsud, pillid, lonzengid, inhalaator jne, siis ei ole ime, et see on segadusse ajav, kui tuleb plaan suitsust loobumisel abi otsida. Pidades silmas eeslpool loetletud suitsust loobumise tooteid, meenub mulle, kuidas Allen Carr viskas nikotiiniasendus ravi üle nalja. Iga kord, kui uus nikotiini sisaldav toode, mis idee järgi peaks aitama suitsetamisest lahti saada, turule tuli, küsis ta: „Mida kõike nad välja ei mõtle. Millega nad järgmisena lagedale tulevad? Sigaretiga?“

Enamus suitsetajaid, kes on neid lähenemisi proovinud, on naasnud suitsetamise juurde, ei saanudki suitsetamisest lahti ja kasutasid neid vahendeid paralleelselt suitsetamisega, või jäid sõltuvusse tootest, mis pidi neil aitama sõltuvusest lahti saada. Mõni ime siis, et aina enam inimesi otsib väljapääsu muudel viisidel, et sõltuvusest vabaneda.

Aga kuidas valida siis, keda/mida selles tohuvabohus usaldada?

Siin on üks väike nimekiri, mida silmas pidada valikute tegemisel, kui sa otsid endale abi:

See EI tohiks olla keegi, kes ei ole ise suitsetaja olnud.

Kuidas selline inimene saakski sind mõista, mõista sinu suitsetamise ajalugu, sinu eelnevaid maha jätmise katseid, kui ta pole ise sellega silmitsi seisnud. Mis veelgi olulisem – kui ta pole ise kunagi suitsetamise lõksust põgenenud.

See EI tohiks olla keegi, kes suitsetab.

Paljud suitsust loobumise terapeudid, nõustajad, hüpnotiseerijad, kes on ise suitsetajad, väidavad, et nad suitsetavad seepärast, et nad naudivad seda ja nad ei tahagi maha jätta. Me kõik teame, et nad lollitavad iseend. Ükski osa sõltuvusest ei ole seotud valikuga- olgu see uimastiga seotud sõltuvus või mitte. Keegi, kes endale sellisel moel kärbseid pähe ajab, ei saa aidata sul vabaks saada. Kui sa jätad suitsetamise kellegi abiga maha, siis anna selle abistaja kontaktid oma suitsetavale sõbrale. Ka nemad vajavad abi nii nagu sinagi seda vajasid.

See EI tohiks olla keegi, kes ütleb kui keeruline ja raske on suitsetamisest loobumine.

Kui sajad tuhanded, isegi miljonid inimesed, kes on suitsetamise maha jätnud, ütlevad, et see oli lihtne, siis miks sa kuulaks neid, kes ütlevad, kui tahtejõudu nõudev ja raske see on? Need terapeudid ja nõustajad, kes väidavad, et see on raske, süüdistavad ebaõnnestumiste korral ALATI suitsetajat, kes nende abiga maha jätta üritas. Selliste nõustajate vabandused on tavaliselt: „ilmselgelt sa ei taha piisavalt maha jätta“ või „tegelikult sa ei ole valmis maha jätma, ega ju?“ Kui sellised inimesed oleksid automehhaanikud, käiksid nad ümber sinu auto, toksiksid jalaga su auto rehve, ohkaksid kuuldavalt ja raputaksid päid ja alles siis ütleksid sulle selle tohutu summa, mida nii kehvas seisus auto parandamise eest küsiksid (olgu auto nii heas korras kui tahes). Ning kui nad seda siiski ära parandada ei suudaks ja sa siis oma raha tagasi ootaksid, ütleksid nad sulle, et sa oleksid pidanud sellega arvestama, kui nii katkise auto neile parandada tõid, sest tööd nad ju auto kallal tegid… mis siis, et auto ju ikka katki.

See EI peaks olema keegi, kes küll küsib teenuse eest raha (palju või vähe), kuid ei garanteeri mingit tulemust.

Kui sa maksad kellelegi selle eest, et ta remondiks su maja, su autot, su arvutit, pügaks su hekki, lõikaks juukseid, kuid ei tule sellega toime, siis sa ju eeldaks, et tegemata töö eest sa ei peaks maksma. Kui sa tellid pagarilt kringli, kes sellega toime ei tule, sest kringel põles kahjuks ahjus söeks, siis sa ka ju ei maksaks. Rõhugu see pagar kulunud ajale ja raisku läinud materjalile nii palju kui tahes. Me maksame alati tulemuste eest. Miks siis mitte suitsetamist maha jättes?

See ei peaks olema keegi, kelle garantii tähendab pelgalt tasuta lisaseansse.

See on sõna „garantii“ väärkasutus. See oleks sama, kui osta poest endale lambipirn, mis ei tööta ja pöördudes kaebusega tehase poole, saadavad nad sulle eluaegse varu hõõglampe, mis samuti ei tööta. SEE EI OLE GARANTII! Ole selliste garantiide puhul ettevaatlik- sellist „garantiid“ kasutavad paljud.

See PEAKS olema keegi, kes on ise endine suitsetaja ja kasutas maha jätmiseks seda meetodit, millega ta inimesi aitab.

Sellised terapeudid/nõustajad suudavad end sinu suitsetamise ja loobumiskatsetega samastada ning juhtida sind mööda sama rada, mida nad ka ise käinud on. Kui väga sa pööraksid tähelepanu abielunõustajale, kes ise pole kunagi abielus olnud ja konflikte lahendanud? Keda sa usaldaksid metsas orienteerudes rohkem- meest, kes on õppinud metsandust, või meest, kes on selle metsa risti-rästi läbinud ja teab igat puud selles metsas?

See PEAKS olema keegi, kes on enda alal edukas ja võtaks raha tulemuste põhjal.

Ka naabri Malle võib sinu käest suitsetamisest loobumise abi eest raha küsida ja ebaõnnestuda.Kuid, kas sa oled nõus maksma ebaõnnestumise eest? Ainult väga eriline nõustaja/terapeut lubab sind aidata ja lubab, et kui tal see ebaõnnestub, maksab ta sulle KOGU raha tagasi. Olgem ausad, sa võid maksta natuke rohkem, kui sulle garanteeritakse tulemus.

Kui vähegi võimalik, siis see nõustaja/terapeut peaks olema keegi, keda on sulle soovitanud sõbrad, kes on nüüdseks õnnelikud mittesuitsetajad.

Ei ole paremat soovitust, kui kellegi isiklik soovitus, mille iganes eest sa oma raha välja ei käi. Kui suitsust loobumise nõustajat soovitavad su enda sõbrad või tuttavad, siis, miks ei peaks sa seda soovitust kuulda võtma?

___________________________________

Sul on ehk tunne, et see nimekiri on liiga karm ja nõudlik ning sellist terapeuti/nõustajat, kes vastaks kõikidele neile nõudmistele, on pea võimatu leida. See võib sind üllatada, kuid IGA Allen Carri terapeut maailmas vastab KÕIKIDELE nendele nõudmistele. Enamus inimesi, kes meieni jõuavad tulevad läbi soovitajate, me oleme kõik endised suitsetajad ja oleme suitsetamise Allen Carriga lihtsa vaevaga maha jätnud ja seepärast oskame me ka sind aidata. Paljud, kes meieni jõudnud on, on kulutanud sadu eurosid „abistajatele“, kes ei võta ebaõnnestumiste eest mingit vastutust. Mõtle sellele nimekirjale, kui teed otsust.

Suitsetamine rikub su võimalusi leida enda ellu armastus!

Tunned end Valentinipäeva möödudes üksikuna? On üks asi, mida sa saad ära teha ja mida oleks mõistlik teha: jäta suitsetamine maha! Sa võid küll arvata, et küll on maailmas küllalt suitsetajaid, kes kaaluksid sind partnerina, kuid uuringud näitavad, et suitsetamine vähendab drastiliselt võimalusi leida endale partner!

UK Tervishoiuameti poolt läbiviidud uuring põhja-Inglismaal osutas, et kaks inimest kolmest ei suudleks kunagi suitsetajat ning pelgalt sigareti süütamine muutis süüdanu vastassoo silmis vähem atraktiivseks. See tähendab, et lihtsalt sigareti süütamine kahandab su võimalusi kohtinguks 66%.

Statstika kohaselt kaaluks 44% väga tõsiselt, kas sinuga maksab suhet luua, kui sa oled suitsetaja. Sul võib küll olla ettekujutus, et suitsetamine muudab su lahedaks, kuid tõde on täpselt vastupidine!

Ukmedix enda algatusel läbiviidud väike uuring tõi päevavalgele veel ühe huvitava avastuse. Nad avastasid, et isegi suitsetajad on kahtleval seisukohal, mis puutub kohtamisse teiste suitsetajatega, sest nad ei taha muuta tulevikus suitsetamise mahajätmist raskemaks. Avastati, et suitsetajad vaatavad teistele suitsetajatele ülevalt alla, kuna kujutis suitsetajast nende silmis, on kui inimesest, kes on nõrk ja kel pole iseloomu. Seda hoolimata faktist, et nad samal ajal on nad ka ise suitsetajad!

Seega mitte ainult suitsuhais ei ole see, mis kahandab su võimalusi armastuse leidmisel, vaid suitsetamine muudab sind kaaslaste silmis hädiseks ja nõrgaks, samas, kui sa peaksid näima tugeva ja enesekindlana!
Praktiliselt kõik kohtingutele suunatud veebilehed nõuavad, et sa märgiksid ära, kas sa oled suitsetaja või mitte. See võib tähendada, et isegi, kui su unelmate mees või naine otsib samuti endale kaaslast, siis on 66% tõenäosus, et ta ei pööra sinu ankeedile tähelepanugi ja seda nii tobedal põhjusel nagu seda on suitsetamine.

Suitsetamisest loobumine… oled sa sellele mõelnud?

Allikas: ukmedix.co.uk

Endine suitsetaja Sky Plusi hommikuprogrammis

Garri, kes osales meie seminaril 2011 aastal helistas saatesse, et jagada enda loobumise kogemust. Oodati mahlakaid kirjeldusi, kui raske see oli ja oh seda üllatust – see ei olnud raske vaid hoopis päris lihtne. Allen Carri meetodiga on suitsetamisest loobumine lihtne.

Suitsetamisest loobumine e-sigaretiga?

Aeg-ajalt saan ma sarnase sisuga küsimusi, kus tahetakse teada, kuidas suitsetamisest lahti saada. Siin üks vastus minult küsijale.

„Tere. Tahtsin teada, kas te elektroonilisi sigarette ka müüte ja kas need aitavad suitsetamist maha jätta?“

„Tere! Vastus küsimuse esimesele poolele – ei müü. Kuigi Eestis on e-sigarettidele nikotiini sisaldavate kapslite müümine keelatud, on neid võimalik kõikjalt internetist saada ja need samad kapslid sisaldavad seda sama ainet, millest te sõltuvuses olete… nikotiini.

Ikka ja jälle näeme, kuidas e-sigarettide müüjad reklaamivad enda toodet, kui viisi, et vabaneda sõltuvusest. Mitte suitsetamine ei tekita sõltuvust, vaid seda teeb nikotiin. E-sigarettide näol asendatatakse lihtsalt nikotiini manustamise viisi- sinu raha saab tubakafirma asemel lihtsalt e-sigareti firma.

Kui heroiinisõltlane tahab sõltuvusest lahti saada, kas tema eesmärk on vabaneda süstaldest? Ei, ta tahab uimastist lahti saada, millest ta sõltuvuses on, mis sunnib teda süstima. Süstal on lihtsalt viis, kuidas uimastit manustada. Sama lugu oleks ka kokaiinisõltlasega – tema eesmärk pole rullikeeratud rahatähtedest vabanemine, vaid vabaneda uimastisõltuvusest. Nii nagu nikotiini sisaldavad plaastrid ja nätsud, nii ka e-sigaretid ei ravi põhjust, milleks on sõltuvus nikotiinist. Kõik sellised lähenemised lihtsalt jätkavad nikotiinisõltuvust… lihtsalt teisel moel.

Lisaks väide, et nikotiinivabad kapslid aitavad suitsetamist maha jätta on ka enam kui kaheldav- milleks kulutada suurt raha, et lihtsalt imeda? Miks mitte võtta pastakas ja teha seda sellega? Sest see oleks naeruväärne. Nikotiin ei ole sigarettides juhuslikult. Nagu ma mainisin mitte suitsetamine ei tekita sõltuvust, vaid seda teeb nikotiin.

Kunagi müüdi Light tüüpi sigarette kui suitse, mis aitavad suitsetamisest loobuda- minnes üle lahjematele ja lahjematele sigarettidele kaob lõpuks vajadus suitsetada. Tänaseks on kõik sellest aru saanud, et midagi taolist ei toimu. Sama müügitehnikat kasutavad aga ka e-sigarettide müüjad, kes soovitavad alustada kõrge nikotiinisisaldusega kapslitega ja minna aina lahjematele üle. Kahjuks sõltuvus ei toimi sel viisil – ükski sõltuvus ei lähe aegapidi kergemaks, vaid igasugune sõltuvus on süvenev.“

Suitsetamisest loobumine, kui labürindist põgenemine?

Hiljuti sattusin ühes seltskonnas jutusoonele ühe sõbra sõbraga. Ta teadis millega ma tegelen ja kasutas võimalust, et uurida lähemalt, millega täpsemalt tegu on. Seda on üldiselt raske lühidalt selgeks teha, kuid kui üritada, siis oleks ehk parim selgitus see, et suitsetaja on kui labürindis, kes otsib väljapääsu. Nad loodavad, et ühel päeval ise komistavad õigele uksele ja astuvad sealt välja. Kahjuks ei toimi see sellisel moel. Minul on aga selle labürindi kaart ja selleks, et sealt labürindist välja pääseda, pead sa järgima minu antud juhiseid. Kui sa seda teed, astud sa sealt välja ja oledki vaba.

Milleks siis kuue tunnine seminar?

Miks mitte anda kohe juhised?

Selleks, et kaotada hirmud ja kahtlused. Selleks, et kaotada uskumused, mis on juurdunud nende aastatega, mis sa oled veetnud seal labürindis, otsides väljapääsu. Seni, kuni sul on peas need uskumused, mis panevad sind suitsu tagaigatsema, seni ei ole sa ka vaba. Neid uskumusi ei saa muuta ükski näts, plaaster ega nõel, vaid ainult logiline mõtlemine. Allen Carri meetod on üles ehitatud kainele mõistusele.

Allen Carr ütles alati, et selleks, et olla vaba, tuleb kaotada igasugune soov suitsetada. Me teame kõik mõnda sellist endist suitsetajat, kes ehk pole aastaid enam suitsu puutunud, kuid ikka räägib, kui väga ta seda tahaks. Minu silmis ei ole tegemist mittesuitsetajaga, vaid suitsetajaga, kes hetkel ei suitseta. Nad on õnnetud, et nad enam suitsetada ei tohi, soovides suitsetada ja samas lootes, et nad seda kunagi enam ei tee. Suitsust lahti saamine peaks olema vabastav kogemus – sa ei ole enam sõltlane. Kui sa kavatsed veeta terve elu suitsu taga nuttes, siis parem juba suitseta- vähemalt ei ole terve su elu masendav… ainult see viimane ots.

Kas mu sõbra sõber tuli seminarile? Veel mitte. Ta ootab endas selgust ja motivatsiooni, sest hetkel pole tal motivatsiooni sellega tegelda. Kas suitsetamisest loobumine eeldab motivatsiooni? Motivatsioonist räägin ma järgmises postituses.

Nikotiini asendusravi ei ole efektiivsem, kui omal käel loobumine

Uurijad on avastanud, et nikotiini asendusravi (NAR), mis on loodud, et aidata suitsetajatel sõltuvusest vabaneda, eriti plaastrid ja nätsud, ei ole pikas perspektiivis efektiivne viis. Isegi, kui see on kombineeritud nõustamisega.

Uuringu viisid läbi teadlased Harvardi rahvatervise koolist (HSPH) ja Massachussetsi ülikoolist, kes kutsuvad nüüd valitsusi reguleerima nikotiini sisaldavaid tooteid, mida saab hetkel osta käsimüügist.

Uuringu eestvedaja, HSPH teadlane, Hillel Alpert teatas: „Uuring kinnitas, et NARi kasutamine ei ole pikaajalises mõttes efektiivsem, kui see, kui inimesed jätavad suitsetamise maha omal käel – ilma abivahenditeta.“

Uuringualusteks oli 787 Massachusettsi suitsetajat, kes jätsid hiljaaegu suitsetamise. Neid uuriti kokku kolmel perioodil: 2001-2002, 2003-2004 ja 2005-2006. Neilt küsiti, kas nad kasutasid suitsetamisest loobumisel mingil kujul nikotiini asendusravi – plaastrit, nätsu, inhalaatorit või nasaalspreid ning kui nad kasutasid ühte neist, siis kui pikk oli kasutusaeg, kui suitsetamisest loobumine käsil oli.

Samuti küsiti neilt, kas nad on loobumise raames liitunud mõne loobumisprogrammiga või saanud abi nõustajalt, arstilt või mõnelt teiselt professionaalilt.

Uuringu tulemustest avaldus, et igas uuritavas perioodis langes tagasi suitsetama umbes kolmandik loobujaist. Uurijate avastuste kohaselt ei olnud tagasilangenute seas erinevust, kas loobujad, kes kasutasid NARi enam, kui kuus nädalat, kasutasid lisaks nõustamist või mitte. Samuti ei olnud tagasilangenud NARi kasutanutel mingit vahet, kas tegemist oli juhu- või ahelsuitsetajatega. NARi tarvitanud ja omal käel mahajätnute osakaal tagasilangenute seas ei erinenud.

Alperti sõnadekohaselt on suitsetajatele soovitatav NAR programm ja selle riigipoolne rahastamine väga küsitava väärtusega, eriti, kui selle arvelt väheneb rahastamine programmidele, mis on näidanud efektiivset mõju suitsetamise langusele nagu meediakampaaniad, suitsuvaba poliitika rakendamine ja tubaka müügihinna kasvatamine.

Uuring avaldati ajakirja Tobacco Control online väljaandes.

Allikas: Medical News

Suitsetamisest loobumine hetke ajel

Paljud arvavad, et suitsetamisest loobumine vajab tahtejõudu ja suurt motivatsiooni. See ei ole nii. Piisab hetkemõttest, et prooviks ja kasutades õigeid vahendeid, on sellest täiesti piisav. Siin on edulugu ühelt loobujalt, kes jagas enda kogemust thepop.com lehe kaudu.

Ma armastan suitsetamist! Tegelikult las ma sõnastan selle uuesti – ma ARMASTASIN suitsetamist. Ma olin üks neist , kes suitsetas meeleldi päev otsa. Mulle meeldis kõik suitsetamise juures ja ma ei oleks ealski uskunud, et ma kunagi enda armsast suitsust lahti ütleks. Lühidalt: mahajätmine ei olnud kunagi mõtteski. Kuni ühel päeval jättis mu sõber suitsetamise Allen Carri meetodiga ja kiitis seda taevani. „Miks mitte proovida“, käis kiiresti mu mõtteist läbi. Pealegi, olin ma jõudnud ikka, mil ma peaksin loobumist nagunii juba tõsisemalt kaaluma hakkama. Suure kahtlustundega, skeptilise ja küünilisena, nõustusin ma andma endale võimaluse ja panin end seminarile kirja.

Kaks nädalat hiljem avastasin ma end bussis- teel Allen Carri esindusse. Teel sinna käis pidevalt mu peast läbi mõte – mida ma teen ja MIKS ma seda teen? Kohale jõudes, tervitas mind väga meeldiv naisterahvas, kes palus mul täita küsimustiku enda suitsetamise kohta. Minuga koos istusid seal seminaril ka teised „sõltlased“. Mulle tundus, et ma oleks justkui tulnud mingile sekti koolitusele (mitte, et ma teaks, mida sekti koolitus küll endast kujutaks…). Kogu viietunnise seminari vältel peeti regulaarselt suitsupause ja seminari lõpuosas palus koolitaja meil ära teha oma viimase suitsu. Seminar lõppes 20 minutilise hüpnoteraapiaga ja ma tundsin, et kogu see seminar jättis mu siiski ükskõikseks ja sügavalt kõhklevaks. Ma ei tundnud end teistmoodi, ma ei näinud välja teistmoodi ja mis kindel – ma ei tundnud end mittesuitsetajana.

Oli mind alles ninapidi veetud! Seminarist on kolm kuud ja ma pole sellest päevast mahvigi teinud! Teil tekib küsimus, et mis sel päeval seminaril juhtus? Olles aus, ei ole ma isegi kindel, mis juhtus. Kas see oli ajupesu? Kui siis õige vähe. Kuid tõele au andes, kui see oligi ajupesu, siis ma olen tänaseni tänulik, et nad seda tegid!

Suitsetamisest loobumine uusaastalubadusena

Ma loobun suitsetamisest! Ma hakkan trenni tegema! Ma hakkan tervislikumalt sööma! Ma loobun alkoholist! Ma pööran oma perele rohkem tähelepanu! Kas on tuttav? Käes on see aeg aastas, kus inimesed kaaluvad enda ellu suuremaid muutusi. Tegelikult ei ole uusaastalubadused enamat, kui patukahetsus – ma suitsetan,kuigi ei tohiks, ma söön liiga palju, ma ei tee piisavalt trenni, ma ei veeda perega küllalt aega, ma joon liiga palju. Kõik asjad, mida sa tahaksid enda juures muuta, mis on justkui musta varjuna sinu mõtteis ringi hiilinud, hakkab teadvusesse jõudma tihti peale just aastavahetuse paiku. Miks see nii on?

Sest, kas poleks mitte sümboolne see, et sa astud uude aastasse parema inimesena – sellisena, nagu sina ise tahaksid olla: suitsuvabana, saledamana, perekondlikumana, kainena. Kuid, kas aastavahetus on sellisteks otsusteks sobiv aeg? Loomulikult! Nii nagu seda oli ka eelmise nädala neljapäev, või täna, või mingi suvalise kuu suvaline päev. Aru tuleb saada, et mitte midagi ei hakka juhtuma ilma sinu enda esimese sammu astumiseta. Sa tahad ehk südamest olla saledam ja sportlikum, kuid kui sa ise ei võta midagi selles suhtes ette, ei ole see muu kui unistus. Kui sa sead endale aga konkreetse eesmärgi, siis see ongi eesmärk – suund kuhu poole sa liikumas oled.

Samuti ei ole uusaastalubadus rohkemat, kui võimalus kõik otsused, mis sunnivad sind mugavustsoonist välja astuma, edasi lükata: „Ma luban, et uuest aastast olen see ja see“ ning kui see käes on, vaatad sa taevas lõhkevat ilutulestikku ja langetad otsused.

Kahjuks otsustad sa sellistes olukordades enamjaolt hakata õnnetuks ja puudustkannatavaks…

Mis mõttes? Kuid, kui sa arvad, et tervislikum toitumine ja enda liigutamine on tüütu ja sa pead loobuma mõnusast vedelemisest ja nauditavast toidust, siis kuidas sa saad olla õnnelik? Kui sa teed otsuse, et sa ei tohi enam suitsetada, hoolimata sellest, et sa nautisid seda, see leevendas su stressi ja aitas lõõgastuda, siis nüüd sa enam ei saa suitsuga stressi leevendada, lõõgastuda ja oled ilma jäämas enda naudingust. Kuidas saaksidki sa edaspidi elu nautida?

Kas pole mitte naeruväärne olukord, loobuda millestki, mida sa arvad nautivat, uue elustiili nimel, mida sa juba eos jälestad… Tulemus on ehk õilis ja hea, kuid kui sa arvad enne suitsetamisest loobumist, et sa naudid suitsetamist ja see aitab sul igavate hetkedega toime tulla, siis miks peaksid sa enda meelt muutma peale mahajätmist? Suitsetamisest loobumine vaid kinnitab seda.

Allen Carr Eestil on hetkel üks tegevussuund – me aitame inimesi välja nikotiinilõksust. Kui sa tõesti soovid sellest pahest vabaneda, siis kas ei oleks loogilisem selle asemel, et suruda alla soov suitsetada, kaotada suitsetamissoov? Kas poleks tohutult lihtsam ja nauditavam tunne, et sa ei pea enam suitsetama, selle asemel, et hoida kinni enda lubadusest ja oodata päeva, mil see suitsunälg ükskord kaob?

Me teame ehk kõik kedagi, kes ei ole aastaid suitsetanud, kuid kes ka aastaid ja aastakümneid hiljem tunnevad suitsunälga. Mul on neist väga kahju. Need inimesed on pannud end olukorda, kust ei ole võimalik võitjana väljuda- kui nad ei suitseta, on nad õnnetud ja kui nad lõpuks soovile järgi annavad ja suitsu ette panevad, on nad mitu korda õnnetumad, sest nad tõepoolest ei taha olla suitsetajad. Ma näen selliseid inimesi kui suitsetajaid, kes enam ei suitseta. Nad on jätkuvalt lõksus. Nad veedavad terve elu olles veendunud, et eine pole enam sama, seltskondlikud üritused ei ole enam samad… midagi on justkui kogu aeg puudu – nagu üks ruuduke puzzlest, mis on kusagile kadunud.

Kuid kui sa oled varem üritanud ja see on ebaõnnestunud, siis tea, et probleem ei ole olnud sinus, vaid probleem on olnud lähenemises. Allen Carri meetod aitab su tagasi sinna, kus sa olid enne seda, kui sa süütasid kunagi oma esimese suitsu – ta aitab sul saada ÕNNELIKUKS mittesuitsetajaks, mitte endiseks suitsetajaks. Tõeline kunst ei ole suitsust loobumine, vaid see, mis on sinu elukvaliteet peale suitsetamisest loobumist.

Kas me saame aidata kõiki? Kahjuks mitte. Meie ebaõnnestumiste osakaal on umbes 10%. Kuid samas 90%ne õnnestumine võimaldab meil pakkuda seda, mida ei paku ükski teine suitsetamisest loobumisega tegelev organisatsioon – me pakume täielikku raha tagasi garantiid. Teiste sõnadega, kui sa jätad suitsetamise, oled sa teinud oma elu parima investeeringu, kui me ei saa sind aidata, ei lähe see sulle sentigi maksma ka.

Anna endale ja meile võimalus ja võta valikuõigus tagasi!